Soovid suitsetamisest loobuda? Suurenda nikotiinikoguseid!
Esmakordselt suitsetajate valikute põhist nikotiiniannustamist vaadelnud uurimuse tulemused annavad mõista, et suurem osa suitsetajatest, kes kasutavad suitsetamisest loobumist soodustavaid ravimeid, taluvad hästi ka seni soovitatust neli korda suuremaid annuseid.
Uurimuse autor Dunja Przulj kommenteeris: „Tubakat suitsetades määravad suitsetajad ise, kui palju nikotiini nad manustavad, kuid loobumisel dikteerib nende manustatava nikotiinikoguse ravis soovitatavalt kasutatav annus. Mõnede inimeste jaoks võivad need annused olla aga kaugelt liiga väikesed, mis suurendab tõenäosust, et nad pärast ravi lõppu taas suitsetama hakkavad."
Przuli sõnul ei pruugi meditsiiniliste nikotiinitoodetega saadavad annused suitsetajate jaoks olla piisavad ja see võib selgitada, miks nikotiinisõltuvuse ravis kasutatavad vahendid nagu plaastrid ja nätsud on sageli ebatõhusad ega aita suitsetamisest loobuda. Vaja on muuta nende kasutamise põhimõtteid. "Meie uurimuse tulemused peaksid suitsetajatele andma kindlustunde, et nad võivad kasutada täpselt nii suuri nikotiiniannuseid kui ise tõhusaks peavad," ütles Przuli.
Suitsetamisest loobumise põhimõtted on läbi aja muutunud
Kui nikotiiniasendusravi tõhusust 1970. aastatel esmakordselt ametlikult hinnati, kasutati väikseid annuseid, kuna kardeti nikotiini toksilist toimet ja sõltuvuse süvenemist. Seejärel leiti tõendeid, mis näitasid, et tubakatoodetest eraldi on nikotiini sõltuvuspotentsiaal väike ning et suuremad annused on tarvitajatele ohutud ja neid talutakse probleemideta. Sellest hoolimata on suitsetamisest loobumist soodustavate toodete nikotiinisisaldus jäänud siiamaani napiks.
Teadusajakirjas Addiction ilmunud uurimus hõlmas 50 Argentina tubakasõltuvuskliiniku patsiendist suitsetajat, kelle peal katsetati esmakordselt maailmas kombineeritud lähenemist — nikotiini "ettelaadimist" enne loobumiskuupäeva koos nikotiinikoguse reguleerimisega vastavalt patsientide hinnangutele.
Katsealustele anti nelja nädala jooksul enne kindlaksmääratud loobumiskuupäeva kord päevas 21 mg nikotiinisisaldusega plaaster. Annust suurendati iga nädala tagant ühe 21 mg plaastri võrra, kuni patsiendid kas teatasid soovimatutest kõrvalnähtudest või ütlesid, et nad ei soovi annust suurendada; lõplikuks maksimumannuseks oli neli plaastrit ehk 84 mg nikotiini päevas. Alates esimesest loobumisjärgsest nädalast vähendati päevast nikotiiniannust 21 mg kaupa nädalas nelja nädala jooksul kuni standardannuseni (21 mg päevas).
Katses osalenud tubakahülgajatel lubati loobumiseelsel perioodil suitsetada nii palju kui süda soovib; samal ajal pakuti neile täiendavaid suukaudseid nikotiiniasendusravimeid.
Uurimusest selgus, et:
- 90% katsealustest suurendas nikotiiniannust vähemalt kolme plaastrini; 72% suurendasid annust nelja plaastrini.
- 82% katsealustest läbisid kontrollitult nelja nädala pikkuse suitsetamiskatkestuse, kogemata seejuures ärajäämanähtude, sh suitsuhimu suurenemist.
- Tarvitatud sigarettide hulk, manustatud tubakasuitsu kogused ja suitsetamisest saadud nauding kahanesid loobumiseelsel perioodil märkimisväärselt, kusjuures katsealused hindasid sekkumist tõhusaks ja režiimi järgimist lihtsaks.
- Loobumiseelsel perioodil vähenes oluliselt päevas tarvitatud sigarettide hulk — keskeltläbi 20 sigaretilt päevas enne katse algust kuue sigaretini päevas loobumiskuupäeval.
- Soovimatute kõrvalnähtude hulk suurenes koos plaastrite arvu suurenemisega; kõige levinumad soovimatud mõjud olid iiveldus ja oksendamine, kuid needki nähud olid üldiselt leebed ja neid taluti hästi.
- Kaks katsealust, kes mõlemad olid annust suurendanud 63 milligrammini, hindasid soovimatuid nähte rasketeks; üks kurtis peavalu, iivelduse ja nõrkustunde üle, teist vaevasid iiveldus ja nägemise hägustumine. Mõlemad vähendasid nikotiiniannust 42 milligrammini päevas.
- Ravi katkestas ainult 6% katsealustest; ükski katsealune ei katkestanud ravi plaastrite soovimatute kõrvalnähtude tõttu.
Teadlased: suitsetajad saavad ise väga hästi aru, mida neil vaja on
Londoni ülikooli kuninganna Mary kolledži professor Peter Hajek lisas: "Suitsetajad saavad väga edukalt hakkama selle hindamisega, millistest nikotiiniannustest neile abi on. Ohtliku üleannustamise riski pole, kuna nikotiinil on tõhus „kaitseventiil“ iivelduse näol."
Hajeki sõnul annavad tulemused ka mõista, et üks põhjus, miks e-sigaretid on nii palju populaarsemad ja potentsiaalselt tõhusamad nikotiiniasendusravi-vahendid, seisnebki selles, et suitsetajad saavad nende abil reguleerida manustatava nikotiini kogust vajaduse järgi.
Arvatakse, et nikotiini „ettelaadimine“ enne loobumiskuupäeva võib aidata nõrgestada tingitud seost suitsetamiskäitumise ja premeerimisreaktsiooni vahel ning vähendada suitsetamisest saadavat naudingut. Kui „ettelaaditud“ nikotiini kogused on piisavalt suured, võib täiendava nikotiini manustamine sigaretisuitsu kujul tuua kaasa iivelduse ja muutuda suitseja jaoks tülgastavaks.
Veendumaks, et annuste suurendamine — eriti enne suitsetamisest loobumist — tõepoolest ravi tõhusust võimendab, tuleks uurijate hinnangul järgmiseks läbi viia mastaapsem juhuslikustatud uuring.
Praeguse uurimuse järeldusi piiritleb asjaolu, et katsesse polnud hõlmatud platseeborühma, mistõttu andmed ärajäämanähtude ägeduse kohta on vaid esialgsed. Suitsetamismõnu vähenemist, millest katsealused teada andsid, võisid mõjutada ka katsealuste ootused.
Probleem on seegi, et ainult 50 katsealusest koosneva katserühma kogemuste põhja pole võimalik välistada haruldasemate soovimatute kõrvalnähtude kujunemise võimalust.
