Narrowband-IoT – killer -tehnoloogia, mis lihtsustab ettevõtete tööd
Viimasel ajal maailmas trende loov Narrowband Internet of Things (NB-IoT) võrgutehnoloogia on Eesti praktikas veel küllaltki uus nähtus. Teoreetiliselt oleme selle lahenduse tulekust rääkinud juba aastaid. Tänasel päeval saab aga juba öelda, et see on kõige enam arendatud tehnoloogia asjade interneti ehk IoT tarbeks. Lihtsustatult aitab NB-IoT luua kiiret ja turvalist suhtlust seadme ja lõppkasutaja vahel, ühendada mobiilsidevõrguga väga suure hulga seadmeid, mis omakorda saavad suhelda internetiga. See tagab seadmetele alati kindla reserveeritud kanali, mis teeb teenuse töökindlamaks. Samas on NB-IoT oluliselt laiema katvusega kui olemasolevad mobiiltehnoloogiad. See annab võimaluse luua nii uusi teenuseid kui muuta praegused efektiivsemaks – suures pildis lihtsustada meie kõigi igapäevaelu. Samuti saame täna tuua reaalseid näiteid ja teha esimesi katsetusi.
Kui NB-IoT-st räägitakse kui millestki revolutsioonilisest, võib tekkida küsimus, miks selle eelkäijad asjade interneti jaoks nii hästi ei sobi või piisavalt töökindlad pole? Põhjuseid on mitmeid. Varasemalt on olnud andmete edastamiseks kasutusel lokaalsed WLAN (wireless local area network) põhised lahendused nagu bluetooth ja WiFi, mille puuduseks aga väga pisikesed levialad. Samuti on läbi aegade kasutatud asjade internetiks ka vanemaid mobiiltehnoloogia põlvkondasid nagu 2G ja 3G võrgud, mis on oma olemuselt aga äärmiselt energiakulukad. Seetõttu hakati välja töötama LPWAN (Low Power Wide Area) tehnoloogia põlvkonda ehk parema leviala ja madala energiatarbimisega lahendusi, mille eestvedajaks ongi kõnealune NB-IoT.
Piltlikult NB-IoT võrgutehnoloogia ei ole mõeldud suuremahuliste YouTube’i videote edastamiseks, mis vajavad suuri kiirusi ja kauakestvat püsivat ühendust. Uus tehnoloogia on mõeldud, et pika aja jooksul tihemini või harvemini väikeseid andmete hulkasid ühest kohast teise edastada, tehes seda madala energiakuluga, tagades teenuste ja ühenduste töökindlus ja mõistlik hind. Näiteks on NB-IoT kasulik, kui on vaja mingeid andmeid edastada maa alt või merelt, mis tänapäeval ei ole üldse harv juhus. On üsna selge, et ei ole otstarbekas infot jagavaid sensoreid või seadme akusid lühikese aja jooksul vahetada. Need peaks vastu pidama aastaid.
Milleks meile NB-IoT?
Oleme tänaseks esimesena Eestis NB-IoT kasutusele võtnud ning saame ka katsetuste näol kogemusi jagada. Meie jaoks oli see loogiline samm, kuna vajalik riiki kattev mobiilitaristu on olemas. Näeme, et NB-IoT-st võib tulevikus ettevõtetel palju kasu olla. Siin on mõned põhjused:
Lai kasutusvaldkond
NB-IoT võib leida kasutust väga erinevates valdkondades, näiteks põllumajanduses, logistikas, tööstuses, postiteenuseäris, targa linna lahendustes jne. Teisisõnu annab NB-IoT võimalusi rakendada
asjade interneti tehnoloogiat kõiges, kus on vajalik suurel alal pika aja jooksul ja madalama energiakuluga andmeid edastada. See võimaldab automatiseerida ja kaugjuhtida erinevaid protsesse, hoida kokku kulusid, muuta töökorraldust efektiivsemaks, tulla turule uute ja nutikate teenustega, mille jaoks varem polnud tehnilisi võimalusi või olid need ebamõistlikult kallid.
Näiteks katsetasime hiljuti koostöös ettevõttega Flydog Solutions mobiilsideandmete liigutamist meetri sügavusel maa all. Flydog Solutions oli välja arendanud kanalisatsioonitrassi veetaseme mõõtmise süsteemi. See aga vajas lahendust, mis võimaldaks edastada reaalajas mõõtmisandurite saadetavaid andmeid maapinnast allpool, kus teatavasti levi väga hea ei ole. Tulevikus loob see võimaluse ennetada üleujutusi ja kanalisatsioonirikkeid, mis linnades suurt peavalu võivad põhjustada.
Turvalisus
Teine oluline eelis muude teiste taoliste võrgutehnoloogia lahenduste ees on turvalisus. NB-IoT-le kehtivad sama karmid turvalisuse reeglid nagu mobiilivõrkudele. Andmed, mida liigutatakse on krüpteeritud ehk võõrastele silmadele ja süsteemidele loetamatul kujul. See on tähtis, kuna oleme täna olukorras, kus füüsilise kindlustunde kõrval on sama oluliseks saanud ka küberturvalisus. Peame oma ettevõtte teenuseid ja tooteid kaitsma pahalaste eest võrgus samamoodi nagu tööpäeva lõpus vara kaitseks ust lukustame. See on elementaarne ja muutub päev-päevalt aina tähtsamaks, mida rohkem seadmeid võrku ühendatakse. Olgu selleks kontori suitsuandur või turvasüsteem. Häkitud seadmetega on võimalik korda saata väga palju kurja ja halvata mingiks perioodiks ettevõtte töö. Viimasel ajal on küberrünnakud sagenenud üle kogu maailma, näiteid on olnud ka Eestis, seega on probleem igati tunnetatav ja turvalisuse peale mõtlemine peaks olema kõikide ettevõtjate ja teenuspakkujate jaoks uus elementaarsus.
Tulevikukindlus ja suurte eeskuju
Tulevikukindlust näitab kindlasti see, et NB-IoT on sisse kirjutatud nüüdseks ka värskeima mobiiltehnoloogia 5G standarditesse. Asjade internet on üheks oluliseks kasutusjuhuks just 5G tehnoloogia puhul.
Samuti näitab jätkusuutlikkust, et NB-IoT-d katsetavad ja on hakanud pakkuma ka maailma suured ja nimekad tegijad nagu telekomid Vodafone, Telefonica, Verizon, Telstra, Deutsche Telekom, Orange või China Mobile. Näiteks on viimane arendamas nutikate parkimiskohtade süsteemi, kus linnas liiklejatel on võimalik digitaalselt saada ülevaade vabadest kohtadest. See astub suure sammu lähemale, lahendamaks suurlinnadele omast parkimiskitsikust.
Kindlasti näeme suurte eeskujul trendi kasvu. Statistika näitab, et kui 2015. aastal oli IoT-võrku ühendatud seadmeid maailmas 15 miljardit, siis 2020. aastaks on see kahekordistunud ning 2025. aastaks ennustatav number 75 miljardit. Seetõttu tasub hoida näppu pulsil ja NB-IoT on tänaseks saanud juba käega katsutavaks lahenduseks. Võib öelda, et tegemist on revolutsioonilise killer-tehnoloogiaga, millega saab korda saata võimsaid ja maailmamuutvaid tegusid. Seetõttu julgustan ettevõtteid mõtlema laiemalt, leidma kitsaskohti ning koostöövõimalusi otsima.
