Soojeneva maailmamere sügavustes on alad, mis saladuslikul kombel hoopis jahenevad
Värske uuring kinnitab, et Vaikse ookeani mõned piirkonnad on üldlevinud kliimamustritega võrreldes jäänud justkui paar sajandit ajast maha. "Meie eesmärk on luua eri kliimamuutusperioodide kohta mudelid, uurida kuidas muutuvad temperatuurid ookeanisügavuses võrreldes pinnatemperatuuriga," selgitas uurimuse üks autoritest, Peter Huybers Harvardi Ülikoolist.
Juba varem oli teada, et Vaikse ookeani vee segunemine võtab väga kaua aega - juba põhja vajunud vee uuesti pinnale tulek võib maksimaalselt aega võtta lausa 14 sajandit. See tähendab, et praegu on Vaikse ookeani põhjas palju vett, mis pärineb nn väikesest jääajast - jahedast perioodist, mille tippaeg jäi 16.-17. sajandisse.
"See vesi on nii vana ja olnud põhjakihtides juba nii kaua aega, et "mäletab" ikka, mis toimus Euroopas sadu aastaid tagasi - ajal, mil Euroopat kimbutasid ühed ajaloo kõige külmemad talved," selgitas ookeaniuurija Jake Gebbie Eurekalertile. Tema sõnul võivadki seetõttu Vaikse ookeani põhjakihid hetkel hoopis jaheneda, samal ajal kui maailmamere pinnatemperatuurid kõikjal maailmas tõusevad.
Tulles aga tagasi Huybersi ja tema meeskonna uurimuse juurde, siis nemad koondasid veetemperatuuri ja sügavuse suhet uurivate analüüside andmed ja leidsid, et vaatamata pinnatemperatuuri tõusule on sügavusvahemikus 1,8-2,6 kilomeetrini vesi hoopis jahenenud. Tõsi, veetemperatuur on vähenenud keskmiselt vaid 0,02-0,08 kraadi, kuid tegemist on siiski märkimisväärse nähtusega võrreldes globaalse soojenemistrendiga.
Teadlaste sõnul näitavad nende uurimuse tulemused, et varasematel kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju ka tänastele kliimamuutustele, samuti võimaldab see täpsemaks muuta tulevikus loodavaid kliimamudeleid. Samuti tähendab see, et ümber on vaja vaadata terve maailma soojusbilanss - uurimuse hinnangul tuleks uurimistulemuste valguses arvestatud soojusbilanssi alates 1750. aastast vähendada lausa 35 protsenti.
