Kas inimkonnale võib hukatuslikuks saada pidev muru niitmine?

Pidev muruplatside niitmine tähendab, et lindudele ja putukatele ei ole selles elukohta. Üleilmastunud tarbimine ja pidev soov majandust paisutada on meid toonud olukorda, kus viimase 40 aasta jooksul on välja surnud 60 protsenti selgroogsetest. On vaid aja küsimus, millal on inimliigi aeg kaduda.

Inimliigi aeg kaduda jõuab kätte siis, kui kogu elusloodus meie ümbert kaob. Just sinna suunda on inimesest tugevalt mõjutatud maakera praegu teel. "Osoon" vaatas sisse liikide kaudmisse.

Kuus fakti liikide kadumisest:

1. Euroopas oleme kaotanud pool põllumajandusmaastiku lindudest, pool liblikatest, pool kimalastest.
2. Kõik see massliikide baas, millele ülejäänud liigid ennast toetavad ja millel püsivad, see hakkab alt ära lagunema ja see on tõsiselt hirmutav.
3. Kunagi varem ei ole olnud Euroopas nii palju üles küntud, üles haritud maad, kunagi varem pole kasutatud nii palju pestidsiide ja väetisi, kunagi varem ei ole meie maastikud olnud niivõrd homogeensed, kui nad on praegu.
4. Kas me tahame või ei taha, igasugune majanduse arenemine, ükskõik kuhu ta läheb, ei saa toimida ilma selleta, et tal poleks mingisugust mõju keskkonnale.
5. Looduskaitsealasid on hädasti vaja, aga nendest ei piisa, et kõikides maastikes elustik säiliks.
6. Kui biosfäär läheb nõrgemaks, siis järjest keerulisemaks muutub meil ise säilida nii, nagu me praegu oleme.

Ökoloog ja liigirikkuse spetsialist Aveliina Helm on üks 550 eksperdist, kes osales ÜRO loodud Valitsustevahelise Elurikkuse ja Loodushüvede Koostöökogu töös, kus analüüsiti ülemaailmset keskkonnaseisundit.

Loe edasi ERR-i teadusportaalist Novaator!