Kullapalavik maailmamere põhjas: kas viimane piisk ohus olevatele liikidele?
Värske raport kinnitab, et mõned veealused kaevandusload on juba välja antud ning üha enam kaevandajaid on uurimas võimalusi sügaval vee all kaevandamiseks, kus mineraale ja väärtuslikke metalle jagub veel lademetes. Exeteri Ülikooli teadlaste ja Greenpeace'i aktivistide sõnul võib kaevandamine ohus olevatele ökosüsteemidele hukatavalt mõjuda.
"Teadlased arvavad, et kui esimesele kaevandamislepingule alla kirjutatakse, siis enam tagasiteed ei ole," ütles Greenpeace'i aktivist Kathryn Miller Science Alertile, kes raporti koostamisel kaasa lõi. Tema sõnul tuleks enne üle vaadata kõik teised võimalused, et leida selline, mis meil elu Maal jätkusuutlikult arendada lubaks.
Sügaval merepõhjas peidab end kõiksugu väärtuslikke mineraale: mangaani, sulfiide, fosforiiti ning isegi teemante. Mitmed ettevõtted, näiteks Nautilus Minerals ja Diamond Fields International on meelel, et need rikkused ei peaks niisama merepõhjas vedelema, vaid inimesed peaksid need kasutusele võtma.
Värske raport aga viitab, et tegelikult ei tohiks seda teha, sest inimestel pole õrna aimugi, kuidas sügaval merepõhjas kaevandamine maailmamerele mõjub. See vähene info, mis meil on, viitab pigem, et kaevandamine on ohtlik ning võib kaasa tuua ulatusliku liikide hävimise. Raporti autorite sõnul ei oleks suurem osa tehtud kahjust enam hiljem parandatav.
Töögrupp on välja pakkunud ka lahenduse: nende sõnul tuleks keskenduda sellele, et metallid saaksid taaskasutatud, selle asemel, et neid käia merepõhjast juurde hankimas. Exeteri Ülikooli merebioloogi David Santillo sõnul taandub kõik ühele küsimusele: "Kas me peaksime lubama süvamerekaevandamise kuigi see ohustab sealseid ökosüsteeme või tegelema hoopis toormineraalide nõudluse vähendamisega?"
