USA postiteenuse katsed rakettidega posti laiali kanda läksid vett vedama
1950. aastate lõpul oli tulevik kõigil meelel ja keelel. Kosmosevõidujooks oli alles algamas ning USA sõjavägi tegeles selliste rakettide väljatöötamisega, mis suudaksid lennata ümber Maa — ja isegi Kuule.
USA valitsus ei pidanud uut lennuvõimekust mitte ainult sõjaväeliseks prioriteediks. Leiti, et rakettide abil võiks transportida ka postisaadetisi.
1959. aasta juunis läkitaski USA merevägi 3000 kirja juhitava raketiga mereväe abijaama Mayportis Florida osariigis. USA rannikust 160 km kaugusel rahvusvahelistes vetes allveelaeva USS Barbero pardalt välja tulistatud 11 meetri pikkune rakett Regulus I jõudis Mayporti 22 minutiga.
Muidu raketi lõhkepea jaoks mõeldud kambris kahte metallkonteinerisse kapseldatud kirjad kujutasid endast koopiaid postiteenistuse juhi Arthur Summerfieldi kirjast toonasele presidendile Eisenhowerile, asepresidendile Richard Nixonile, kongressi saadikutele, ülemkohtu kohtunikele, Barbero meeskonnale jne. Kirjad olid margistatud tavaliste postmarkidega, mitte isegi lennuposti-markidega.
Rakett-postinduse suurimaks probleemiks oli asjaolu, et suurem osa sel moel saadetud kirjadest tuli toimetada edasi tavalisse postkontorisse lähimas linnas Jacksonville’is, kuna 3000 adressaati ei oodanud kõik samal ajal Florida mereväebaasis kirjade kättesaamist.
Rakettposti-programm ei kujunenudki kunagi praktiliseks. Summerfieldi mantlipärija J. Edward Day tõmbas kogu eksperimendile kriipsu peale, märkides, et USS Barbero pardalt saadetud kirjade jõudmine adressaatideni võttis aega keskeltläbi kaheksa päeva, mis pole just kosmiline kiirus.
Eksperimendist oli siiski tõenäoliselt kasu rahvusvaheliste suhete valdkonnas. „Reguluse postilend saatis teistele riikidele peene signaali, et külma sõja ajal on USA sõjavägi suuteline lennutama rakette nii täpselt, et nendega on võimalik isegi postisaadetisi transportida,“ sedastab USA riikliku postimuuseumi blogi.
