Teaduslikult kannab taevakeha nime 2018 VG18, kuid selle avastanud astronoomid tahavad kasutusele võtta suupärasema nimetuse Farout (inglise keeles far out - kaugel asuv). Tegemist on roosaka jääga kaetud kääbusplaneediga, mille läbimõõt on umbes 500 kilomeetrit. Taevakeha orbiit on ülisuur - selleks, et teha üks tiir ümber Päikese, läheb 2018 VG18-l terve aastatuhat.

Hetkeseisuga on kääbusplaneet Päikesest kõige kaugemal asuv taevakeha terves meie päikesesüsteemis - Farout-i kaugus Päikesest on 120 AU-d, üks AU on aga võrdne Päikese kaugusega Maast. Siiani kuulus kaugeima objekti tiitel Erise-nimelisele kääbusplaneedile, mille kaugus meie tähest on "kõigest" 96 AU-d, võrdluseks võib veel välja tuua Pluuto, mis on vaid 34 AU kaugusel.

Planeedi avastanud teadlased Scott Sheppard, David Tholen ning Chad Trujillo leidsid planeedi mõistatusliku nn planeet X-i otsingute käigus. Planeet leiti kasutades Havail asuvat 8-meetrist teleskoopi, edasised uuringud viidi läbi Las Campanase observatooriumis, seal tuvastati planeedi umbkaudne trajektoor, eredus ning värv.

"Me oleme lõpuks avastamas päikesesüsteemi ääremaid," ütles Trujillo. Sama meeskond on tuvastanud veelgi meie päikesesüsteemi kaugemates nurkades asuvaid planeete, näiteks leiti oktoobris rohekas kääbusplaneet, mis sai nimeks "paharet".

Kuna Farout liigub niivõrd aeglaselt, läheb teadlastel veel tükk aega, et selle täpne orbiit paika panna. "Selle orbiidi täielik määramine võtab vähemalt paar aastat," ütles Sheppard. Orbiidi uurimine võimaldab ka paremini mõista, kas Päikesesüsteemi äärealadel võib ringi luusida mõni saladuslik planeet ehk nn planeet X või ehk on see lausa Farout ise.