Ülikiiresti aurustuv eksoplaneet aitab mõista eri tüüpi planeetide tekkelugusid
Nn "kuuma Neptuuni" tüüpi eksoplaneedid, ehk Uraani või Neptuuni suurusega gaasihiiglased, mis asuvad oma kodutähe vahetus ligiduses, on üliharuldased - hetkel avastatud 3869 eksoplaneedi hulgas on neid vaid mõni üksik. Teadlased arvavad, et on nüüd leidnud põhjuse, miks planeete niivõrd vähe on.
Vastust aitab leida ülikiiresti aurustuv Gliese 3470 b, mis on just praegu uskumatu kiirusega massi kaotamas, kirjutab Science Alert. Teadlased usuvad, et see võib tähendada, et kõik nn "kuumad Neptuunid" on lihtsalt aja jooksul kokku tõmbunud ning muutunud seeläbi nn "mini-Neptuunideks". Viimased on üks kõige tavalisem eksoplaneeditüüp, mida Kepleri missiooni jooksul tuvastatud on.
"Siiani on õhus olnud küsimus - kuhu on kõik "kuumad Neptuunid" kadunud," selgitab Genfi ülikooli astronoom Vincent Bourrier. Tema sõnul on võrreldes planeetide suurusi ja kaugusi avastatud proportsionaalselt liiga vähe seda tüüpi planeete. Küll aga on leitud terve hulk teisi Neptuunile sarnaseid planeete, kuid need asuvad enamasti oma tähest oluliselt kaugemal. "Kuumade Neptuunide" üks võlu on just see, et neid on transiitmeetodi abil väga hea tuvastada - nad asuvad oma tähele lähedal ning on suured.
Gliese 3470 b ei ole ainus aurustuv planeet, mille teadlased tuvastanud on. Samal ajal aurustub ka näiteks Gliese 436 b - tõsi, tükkmaad aeglasemalt. Teadlaste sõnul on planeedid oma tähest sama kaugel, kuid Gliese 3470 b atmosfäär aurustub lausa umbes 100 korda kiiremini.
Põhjust tasub siinkohal otsida tähtedest - Gliese 3470 b tiirleb ümber noore punase kääbuse, mille vanus on umbes 2 miljardit aastat, Gliese 436 b aga ümber 4-8 miljardi aasta vanuse oluliselt jahedama punase kääbuse. Selles peitub ka erinevus, miks üks planeetidest on ülikiiresti ära aurustumas.
Kui nii jätkub, võib Gliese 3470 b-st lõpuks saada mini-Neptuun või super-Maa tüüpi planeet. "Gliese 3470 b kaotab massi kiiremini kui ükski teine planeet, mida me kunagi vaadelnud oleme," ütles David Sing Johns Hopkinsi ülikoolist. Tema sõnul võib paari miljardi aastaga planeet kaotada lausa kuni poole oma praegusest massist.
Teadlased plaanivad planeete edasi uurida James Webbi kosmoseteleskoobi abil, mis peaks kosmosesse lennutatama 2021. aastal. Nad loodavad, et planeetide edasine uurimine võimaldab meil mõista, kuidas täpselt erinevad planeeditüübid tekivad.
