Nüüd on tähtedevahelisesse ruumi jõudnud mõlemad Voyager kosmosesondid, mille esmaülesanneteks oli uurida Uraani ja Neptuuni. Voyager 1 lahkus heliosfäärist ametlikult 2012. aasta 25. augustil, Voyager 2 aga selle aasta 5. novembril.
Heliosfäär on lihtsustatult ala, kus levivad päikesetuuled - laetud osakesed, mis levivad Päikese tekitatud magnetväljas kõigis suundades. Selle mulli sees pärineb valdav osa ainest Päikesest, jõudes väljapoole, on enamik ainest seotud tähtedega, mis võisid plahvatada juba 10 kuni 15 miljardit aastat tagasi.
"Me oleme õnnelikud, et mõlemad sondid niivõrd kaugele on jõudnud," ütles NASA JPL-i labori teadlane Suzanne Dodd pressiteate vahendusel. Tema sõnul ootavad teadlased nüüd huviga, mis peitub väljaspool heliopausi.
Heliopaus on ala heliosfääri piirimail, kus päikesetuule jõud põrkuvad tähtedevahelises ruumis oleva plasma ja magnetväljadega. Arusaam, et sondid on heliopausist edasi jõudnud põhineb viiest erinevast instrumendist kogutud andmetel. Peamiselt lähtutakse seejuures päikesetuule osakeste hulka mõõtva instrumendi näitude äkilisest langusest. "Me nägime, et mingil hetkel ei olnud päikesetuule osakeste hulk enam mõõdetav," selgitas Voyageri projektidega seotud Ed Stone NASA JPL-i videos.
Samal ajal tõusid sondidel näidud, mis viitavad kosmiliste kiirte osakeste osakaalu tõusule. Tõenäoliselt ülimassiivsetest mustadest aukudest pärinev kiirgus näitabki NASA teadlaste sõnul, et sondid on jõudnud tähtedevahelisse ruumi, kuna heliosfääris toimivad päikesetuule osakesed kui magneetilised kilbid ning tõrjuvad sellise kiirguse ära.
NASA rõhutab, et mitte kumbki sondidest ei ole jõudnud meie päikesesüsteemist väljapoole ning tõenäoliselt ei jõua sinna ka lähiajal. Meie päikesesüsteemi välimiseks piiriks peetakse nimelt Eesti teadlase Ernst Öpiku avastatud Öpiku-Oorti pilve, väikeste kosmiliste objektide kogumit, mis paiknevad Päikese gravitatsiooniväljas.
NASA teadlaste hinnangul võib pilve sisemise ääreni jõudmine võtta umbes 300 aastat. Arvestades, et Öpiku-Oorti pilve läbimõõduks peetakse 100 000 AU-d, võib selle välispiirini - ja seeläbi ka päikesesüsteemi välispiirini - jõudmine võtta veel tuhandeid aastaid. Hetkeseisuga on 1977. aastal startinud Voyager 1 läbinud umbes 145 AU-d.
