Iidne unistus surematusest elab edasi

Ettekujutus igavesest elust on sama vana kui inimkond. Siiski on teadus alles viimase poolesaja aasta jooksul jälile jõudnud meie vananemise põhjustele ja sellele, mida me selle vastu ette võtta saame.

Tulevikus ei ole vananemine paratamatus, millega me leppima peame, vaid ravitav haigus. Imeravimit pole küll veel leitud, kuid teadlased on järk-järgult aina kindlamad selles, kust seda otsida, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kas esimene inimene, kes saab puhuda küünlaid oma 150. sünnipäeva tordilt, on juba sündinud? Vananemist uurivad teadlased ei ole selle küsimuse vastuses sugugi ühel meelel.

Kaks USA professorit, Steven Austad ja Jay Olshansky, sõlmisid 2000. aastal koguni kihlveo: Austad väitis, et jah, esimene inimene, kes võib tähistada oma 150. sünnipäeva, oli sajandi­vahetuseks juba sündinud, Olshansky seda ei uskunud.

Mõlemad mehed panid 150 dollarit ühisesse fondi, mis jaotatakse lõpuks selle teadlase pärijate vahel, kellel õigus oli. Üle-eelmiseks aastaks polnud kumbki oma arvamust muutnud ja seepärast otsustasid nad lisada summale veel 300 dollarit. Fondi hea haldamise korral võib sellesse lõpuks koguneda terve varandus.

Inimese praegu kehtiv ja dokumentidega kinnitatud vanuserekord on 122 aastat. Selle omanik on prantslanna Jeanne Calment, kes sündis 1875. ja suri 1997. aastal.

Võib tunduda veider, et rekord nii kaua – üle kahekümne aasta – püsinud on, sest maakera rahvastik ju aina vananeb ja eakaid inimesi, kes võiks selle üle lüüa, on üha rohkem. Vanade inimeste hulga kasvu illustreerib tõsiasi, et juba lähiaastail ületab üle 65aastaste inimeste hulk esimest korda meie planeedi ajaloos alla viieaastaste laste hulga.

Ka keskmine oodatav eluiga kasvab jõudsasti: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) värskete arvutuste järgi on praegu lääneriikides sündivate laste oodatav eluiga 79–83 aastat, ent kümme aastat tagasi oli see 77–81 aastat (Eestis olid need näitajad meestel ja naistel kümme aastat tagasi vastavalt 68,9 ja 79,4, praegu aga 73,7 ja 82,3 aastat).

Kõigest ühe aastakümnega on oodatavale elueale juba paar aastat lisandunud. Me elame üha kauem seepärast, et oskame üha paremini ennetada, diagnoosida ja ravida selliseid haigusi nagu vähk, dementsus ja veresoonte lupjumine.

Ehkki enamik inimesi sureb meie maailmajaos endiselt vanadusega seotud haigustesse, toimub see varasemast mitu aastat hiljem.

Loe lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!