Teadlased uurisid merikilpkonnasid ning tuvastasid täiesti uue plastsaaste mõõtme
Värske uuringu raames uuriti 102 merikilpkonna, kelle kõigi sooltest leiti mikroplaste. Seejuures kuulusid loomad seitsmesse eri liiki ning elasid maailmamere eri osades, vahendab CNN.
Exeteri Ülikooli ja Plymouthi merelaboratooriumi teadlased tuvastasid loomade kehades kokku üle 800 sünteetilise osakese. Seejuures oli spetsialistide hinnangul tegelik osakeste hulk umbes 20 korda suurem, kuna nad uurisid vaid väga väikest osa loomade soolestikust. Eksperimendi üks läbiviijaid, Brendan Godley ütles CNN-ile, et selline uskumatu hulk tehisosakesi ja -kiudusid näitab, et plastide väärkasutamisega on vaja koheselt ja tõsiselt tegelema hakata.
Teadlased lahkasid eksperimendi käigus juba varasemalt surnud kilpkonnasid ning leidsid nende kehadest osakesi, mis pärinesid rehvidest, suitsukonidest, riietest ning muudest merega seotud esemetest näiteks köitest ning kalavõrkudest. "Uuring näitab, et me peame vähendama ookeanitesse heidetava plastprügi hulka, et ka tulevastele põlvkondadele jääks puhtad, heas seisus ja produktiivsed ookeanid," ütles teine uurimusega seotud teadlane, Pennie Lindeque.
David Santillo Exeteri Ülikoolist lisas, et kõige uskumatum on värskelt avastatud probleemi lai ulatus. "See, et plastosakesed on merikilpkonnadele ohtlikud, ei ole ilmselt kellelegi mingi uudis. Uskumatu on aga see, et kolmes erinevas ookeanis elavate merikilpkonnade sooltest avastati täiesti uus plastsaaste mõõde," ütles ta.
Uurimuse peaautor Emily Duncan ütles, et see, kuidas pisiosakesed kilpkonnadele täpselt mõjuvad, on veel teadmata. Samas lisas ta, et tavaliselt läbivad need kilpkonnade soolestiku ilma probleemideta. Samas jääb õhku mõistatus, kuidas osakesed üldse loomade soolestikesse satuvad.
Samuti võivad Duncani sõnul mikroosakestega olla seotud kõiksugu muud mõjud, näiteks võivad need aidata kaasa viiruste levikule. "Neis võib olla saasteaineid, baktereid ja viiruseid. Samuti võivad need kilpkonnasid mõjutada rakutasandil," ütles ta.
Kõige suuremad saastehulgad avastati Vahemerest, kuid teadlaste sõnul ei ole valimid piisavalt representatiivsed, et mingisuguseid teaduslikke geograafilisi võrdlusi teha.
Arvatakse, et igal aastal jõuab ookeanitesse 4,8 kuni 12,7 miljonit tonni plaste.
