Psühhostimulandid: legaalsetest "rõõmutablettidest" terviseohtlike ainete keelunimekirja

Psühhostimulandid – uimastid, mida eesti keeles võib nimetada närviergutiteks – on olnud inimkonnale atraktiivsed juba sajandeid. Need on tuntud kui ajukoort aktiveerivad ja psühhomotoorset aktiivsust suurendavad ained. Ehkki psühhostimulandid on ohtlikud, kuna nad tekitavad narkootilist sõltuvust, on nende keelustamine tekitanud debatte ja üles puhunud kirgi. Psühhoaktiivsete ainete kasutamine näitab kasvutrendi ja arusaadavalt on sellega seotud huvigrupid, kelle jaoks tähendab nende ainete rahvusvaheline kaubandus olulist tuluallikat; lisaks on uimastikaubandusega seotud organiseeritud kuritegevus.

Minevikus suhtuti uimastitesse sootuks teisiti kui tänapäeval – veel sajandi eest peeti neid tõhusateks ja vahel isegi imelisteks ravimiteks, ning aja jooksul on neid käsitletud loomingulisuse, energia, rõõmu, julguse ja tervise allikatena. Ravimitena on psühhostimulante kasutatud selliste terviseprobleemide raviks nagu depressioon, ülekaalulisus, meeleolu- ja käitumishäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD), aga ka näiteks nina limaskesta turse. Neist mõnegi raviks näeb ka kaasaegne meditsiin potentsiaali psühhostimulantides.