NASA töödokument: praegused maavälise elu otsimise põhimõtted on valed
Erinevate ajakirjandusväljaannete poolt värskelt avastatud selle aasta algusest pärinev NASA töödokument toob välja, et võib olla palju tegureid, mis tulnukate võimalikku olemasolu arvestades tuleks ümber vaadata.
Peamiselt on välja toodud Kepleri projekti käigus kogutud andmed, mis näitavad, et kõige vanemad praegu avastatud tähesüsteemid on hinnanguliselt 10,4 Gyr ja 11,2 Gyr vanused (1 Gyr = 1 000 000 000 aastat). Meie päikesesüsteem on aga kõigest 4,5 Gyr-i vanune. Dokumendi koostanud Silvano Colombano sõnul näitab see, et võimalik on, et kuskil asuvad Maa-sarnased planeedid, mis on meie omast üle poole vanemad.
Arvestades, et inimkonna tehnoloogiline areng sai suurema hoo sisse alles umbes 10 000 aastat tagasi, kuid meie viimased saavutused pärinevad alles viimase poole aastatuhande tagusest ajast, võib väita, et meil on keeruline hinnata isegi iseenese tehnoloogilist võimekust 1000 aasta jooksul, rääkimata sellest, et me suudaksime ette kujutada, mis võiks teistel planeetidel toimuda kuue miljardi aasta jooksul.
Seetõttu ongi Colombano hinnangul mitu tulnukate otsimisega seotud tegurit, mis tuleks täielikult ümber hinnata.
Tähtedevaheline reisimine ei ole võimatu
Kuigi meie füüsika mõistmine ei võimalda tähtedevahelist reisimist, ei pruugi see tähendada, et see on võimatu, kirjutab Colombano. Tema sõnul on inimkond üha enam selgeks saamas eri võimalusi, kuidas ainet ja aegruumi enda tahtele allutada ning kuigi valguskiirus võib olla ületamatu kiirus, ei pruugi see tähendada, et pika aja jooksul ei saaks mõtlevad organismid tähtedevahelisi reise korraldada. Kõik oleneb meie arusaamast, mida tähendab "arenenud organism".
Raadiolained ei pruugi olla tuhandete või miljonite aastate pärast peamine suhtlusvorm
Teine mõte, mis Colombano välja toob, on see, et raadiolainete alusel intelligentsete eluvormide otsimine on mõttetu. Tõenäoliselt ei kasuta meist kauem arenenud eluvormid raadiolaineid või kasutavad neid sellises vormis, et me ei suudaks neid isegi raadiolainetena tuvastada. Dokument toob välja, et eri tsivilisatsioonide suhtlusviisivalikut tasuks meil veel ulatuslikult uurida.
Teadvusega organismid ei pruugi olla meie mõistes orgaanika
Kui meie seostame orgaanikat enamasti süsinikuga, siis ei pruugi see tegelikult teiste eluvormide puhul absoluutselt (enam) seoses olla. Colombano hinnangul võib siinkohal näiteks tuua arvutid ja nendega seonduva tehisintellekti. Kui meie oleme juba 50 aastase arendustegevuse jooksul jõudnud punkti, kus võib rääkida tehisintellektist, võivad olla teised targad eluvormid sellele juba mingisuguse muu rakenduse leidnud.
Dokumendi hinnangul võiks see aidata ka näiteks tähtedevahelise reisimise probleemiga - kui organism ei oleks enam orgaaniline, kaovad ära ka elueapiirid. See omakorda lihtsustab tähtedevahelist reisimist, mille puhul ilmselt suurimaks takistuseks ongi surm.
UFO-juhtumeid ei tasuks jätta tähelepanuta
Viimase punktina tõdeb Colombano, et liigne hulk UFO-juhtumeid jäetakse tähelepanuta. Tema sõnul on sellel kolm põhjust - esiteks peetakse tähtedevahelist reisimist ebatõenäoliseks, teiseks on selles valdkonnas palju pettureid ning valejuhtumeid ning kolmandaks on tema sõnul näha, et teaduslik kogukond üritab UFO-teemasid üldiselt välitida. Colombano hinnangul võiks aga sellele läheneda sarnaselt muule teadustegevusele - kuigi on palju valejuhtumeid ja nn "müra", võiks nende seast otsida reaalseid juhtumeid, mis võivad, kuid ei pruugi tõele vastata.
