50-kilogrammise satelliidi ESEO (European Student Earth Orbiter) eesmärk on teha kosmoses arvukalt teaduslikke eksperimente.

„Kõigepealt kontrollitakse põhjalikult kõigi ESEO satelliidi süsteemide töötamist. Selleks võib minna kuni neli nädalat aega. Seejärel hakatakse ükshaaval kasutusele võtma satelliidi pardal olevaid instrumente, mille hulgas on ka kaks Tartu Ülikooli füüsika instituudi ja Tartu observatooriumi ehitatud kaamerat,“ ütles projekti üks osalejaid, Tartu Ülikooli doktorant Indrek Sünter.

Kaamerasüsteem koosneb kahest lainurk- ja teleobjektiiviga kaamerast ning põhineb Eesti esimese satelliidi ESTCube-1 missiooni käigus omandatud kogemustel. Ühe kaameraga saab teha fotosid laiematest aladest, kuid väiksema täpsusega: pildi lahutus ehk ühe punkti läbimõõt maapinnal on umbes 600 meetrit. Teleobjektiiviga kaamera võimaldab pildistada maapinda lahutusega 23 meetrit.

Kaamerasüsteemi peakaamera

ESEO satelliit tiirleb ümber Maa 575 km kõrgusel polaarorbiidil. Erinevalt ESTCube-1 missioonist ei juhita seekord kaamerate tööd Eestist. Kõigi ESEO pardal olevate instrumentide juhtimine käib läbi kolme raadiojaama Bolognas, Vigos ja Münchenis.

„ESEO kaamerate lend on Eesti jaoks märgilise tähtsusega: oleme valmis lööma kaasa professionaalsete kosmosesüsteemide loomises Euroopa Kosmoseagentuuri karmide hankereeglite ja kvaliteeditagamise tingimustes. Lähiajal saame aga kaasa elada TTÜ 100 satelliidi lennule järgmisel ning ESTCube-2 lennule ülejärgmisel aastal,“ ütles kaameraprojekti juhendaja, TÜ Tartu observatooriumi kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor Mart Noorma.

Teine, teleobjektiiviga kaamera

Satelliit kannab seadmeid, mille valmistamises on osalenud kümne Euroopa ülikooli töörühmad. Nende hulgas on ka Tartu Ülikooli üliõpilaste kaamerasüsteem. Kaamerasüsteemi arendaja valiti välja Euroopa Kosmoseagentuuri hankemenetlusega 2014. aastal.

ESEO on neljas iseseisvas Eestis ehitatud ja edukalt kosmosesse viidud instrument. 2013. aastal lendas kosmosesse Eesti esimene satelliit ESTCube-1, 2017. aastal oma missiooni alustanud soomlaste Aalto-1 pardal oli Tartu Ülikooli tudengite ehitatud elektroonikasüsteem ning tänavu aprillis viidi rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardale meditsiiniseade MyotonPRO.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena