Värvi neuroneid, loetle pingviine... tõsised teadlased ootavad su abi

Värvi ajurakkudevahelisi ühendusi, leia kosmosefotodelt uusi tähe­süsteeme või loenda linde ja kaardista, kuidas kliima nende rännet mõjutab.

Erinevad rakendused ja mängud muudavad amatöörteadlase ameti lõbusaks ja teadlastele kulub su abi marjaks ära, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Avasta uusi planeedisüsteeme

Planeedisüsteemid tekivad hiiglaslikest gaasi- ja tolmu­pilvedest, mis pöörlevad kettana ümber uute tähtede.

Et noori tähti leida, saatis NASA 2009. aastal kosmosesse teleskoobi nimega WISE. Nüüdseks on see oma infrapuna­kaameraga tundmatutest objektidest miljoneid fotosid teinud. Mõni neist võib olla uus planeedisüsteem, teised aga galaktikad, asteroidid või tolmupilved.

Arvutid aduvad objektidevahelisi erine­vusi kehvasti, nii et NASA-l on fotode analüüsimiseks tarvis amatöörteadlaste teravat silma. Selles projektis osaleb üle 30 000 inimese, kes on avastanud näiteks kolmiktähesüsteemi HD 74389, mis asub meist umbes 360 valgusaasta kaugusel.

Hakka pihta: diskdetective.org

Värvi kolmemõõtmelisi neuroneid

Järgi närvirakkude käänulisi teid läbi aju ja aita teadlastel ühenduste võrgu sasipundar lahti harutada. Inimese ajus on kuni 100 mld neuronit – närvirakku –, mis on triljonite omavaheliste ühendustega võrgustikuks ühendatud.

Kõigi neuronite kaardistamine on määratult suur ülesanne. Seepärast on teadlased võtnud viiludeks lõigatud aju, skänninud selle terava eraldusvõimega ja töötanud välja mängu, mille ülesanne on neuronid ära värvi­da.

Seda mängu on proovinud üle 250 000 inimese ja nende tulemusi on kasutatud näiteks nägemismeele närviühenduste kaardistamiseks.

Hakka pihta: eyewire.org

Loenda Antarktikas tehtud fotodelt pingviine

Automaatkaamerad pildistavad Antarktikas pingviine. Loe kokku, kui palju pingviine sa pildil näed. Pingviinid on Antarktika toiduahela tipus, nii et isegi väikesed muutused nende populatsioonis võivad märkimisväärselt mõjutada kogu ökosüsteemi.

Ses jääkülmas maailmajaos pole aga just eriti palju linnuvaatlejaid ja seepärast on pingviinide arv teadlastele suur küsimärk. Rahvusvaheline teadlaste rühm soovib kodaniku­teaduse projektiga Penguin Watch selle mure lahendada.

Teadlased paigaldasid kaamerad sajasse paika, kus elutseb korraga viis pingviiniliiki. Iga kaamera teeb automaatselt kuni 100 fotot päevas ja praeguseks on pilte üle kuue miljoni. Fotodelt tuleb pingviinivaatlejail kokku lugeda täiskasvanud linnud, pojad ja munad.

Hakka pihta: www.penguinwatch.org

Loe teistest põnevatest lahendustest detsembri Imelisest Teadusest!