Algselt arvati, et ühiste järglaste saamine kahe grupi vahel oli isoleeritum teatud kohta ja aega, täpsemalt arvati, et see toimus, kui nad kohtasid teineteist Euraasia lääneosas veidi pärast seda, kui tänapäeva inimeste eellased lahkusid Aafrikast. See idee pärines tõsiasjast, et tänapäeva inimeste geenid on väljaspool Aafrikat ainult kahe protsendi ulatuses neandertallastega ühised, vahendab Live Science.
Edasised uuringud on aga näidanud, et neandertallastest esivanemate protsent on tänapäeva ida-aasialastel 12-20 protsenti suurem kui tänapäeva eurooplastel.
„On olnud palju vaidlusi selle üle, miks ida-aasialastes näib olevat veidi rohkem neandertali päritolu kui eurooplastel,” ütles Philadelphia Temple’i ülikooli rahvastikugeneerik Joshua Schraiber, kes on uuringu üks autoritest. „On olnud kaks konkureerivat ideed. Üks on, et ida-aasialased sattusid neandertallastega rohkem omavahel paljunema. Teine on, et eurooplaste paljudest eellaspopulatsioonidest oli ühel väga vähe neandertali päritolu, mis lahjendas üldist neandertallaste antud osa.”
Omavahelise paljunemise küsimusele valguse heitmiseks arendasid teadlased välja arvutisimulatsioonid, mis modelleerisid DNA jagamist mitmete omavaheliste kokkupuudete käigus tänapäeva inimeste ja neandertallaste vahel. Siis vaadati, millised mudelid sobivad kõige paremini kokku tänapäeva inimeste geneetiliste andmebaasidega.
Neandertallaste DNA pärimise mustreid tänapäeva inimestes saab teadlaste sõnul kõige paremini seletada mitte ühe, vaid mitmete teineteisest sõltumatute omavahel paljunemise episoodidega neandertallaste ja tänapäeva inimeste vahel eelkõige Lähis-Idas, aga hiljem ka nii Euroopas kui ka Ida-Aasias. Lahjendav mõju mängis tõenäoliselt samuti mingit rolli selles, miks tänapäeva eurooplastes on vähem neandertali päritolu kui tänapäeva ida-aasialastes, rääkis Schraiber Live Science’ile. Teiste sõnadega võisid esineda nii mitmed omavahelise paljunemise episoodid kui ka lahjendavad mõjud, erinevalt sellest, mida varem arvati.
Mitmete tänapäeva inimeste ja neandertallaste omavahelise paljunemise episoodide stsenaarium sobib kokku pead tõstva arvamusega, et erinevatel inimliinidel olid keerulised ja sagedased vastasmõjud.
Seletamaks, miks osa neandertallaste DNA-st inimeste geenides alles jäi ja osa kadus, on vaja rohkem uuringuid, märgivad teadlased. Üks teooria on, et neandertallaste DNA tuli tänapäeva inimestele vähem kasuks, kui nende elukeskkond ajapikku muutus. Teine teooria pakub, et neandertallastel olid lähisugulaste vahelise paljunemise tõttu tavalisemad kahjulikud mutatsioonid.
