Avaliku konkursi eesmärk oli leida ettevõte, kes hakkab riigi toetusel rajama kiireid internetiühendusi nendesse kodudesse, kus praegu teenus puudub või ei ole piisavalt kvaliteetne ning kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul. Riikliku toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot viieks aastaks, millele lisandub ettevõtte omafinantseering. Koos riikliku toetusega investeerib ettevõte viie aasta jooksul võrgu arendamisesse 100 miljonit eurot.

Vastavalt konkursile esitatud pakkumusele ja sõlmitud lepingule ehitab Elektrilevi riigi toetuse kaasabil järgneva viie aasta jooksul kiire internetiühenduse vähemalt 40 016 kinnistule, ettevõtte enda ambitsioon on aga veel suurem - ettevõtte hinnangul jõuab kiire internet nende abiga vähemalt 200 000 koduni.

Tööd hakkavad juba varsti

Ühendatavate majapidamiste arv suureneb tõenäoliselt ka investeeringute käigus. "Esialgsed plaanid oleme teinud sooviavaldusi ja elektrivõrgu arendusplaane arvestades. Kui aga kuskil piirkonnas juba ehitama hakkame, siis on võimalik plaanitust rohkem kodusid võrku ühendada," ütles Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. Töödega alustatakse juba järgmise aasta märtsis ning tuleva aasta jooksul ühendatakse võrku juba 15 000 kodu.

Kõige rohkem ehk ligikaudu kolmandik kõikidest sooviavaldustest kiire interneti võrguga liitumiseks tuli Harjumaalt ja 2019. aastal on plaanis seal kõige rohkem ühendusi luua. Seejuures ei ole 2019. aasta plaanidesse praeguse seisuga arvestatud Tallinnat ega Tartut. Teistest maakondadest algavad plaanide kohaselt 2019. aastal kiire interneti võrgu tööd Pärnumaal, Tartumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Järvamaal, Valgamaal, Raplamaal. 2019. aasta investeeringute sisse ei mahu Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Põlvamaa, kuid eelduste kohaselt peaksid ehitustööd nendes piirkondades algama 2020. aastal.

Operaatorineutraalne võrk tagab parimad hinnad

Elektrilevi ehitab võrgu operaatorineutraalsena. See tähendab, et Elektrilevi ise internetiteenust oma võrgus pakkuma ei hakka, vaid seda saavad teha võrdsetel alustel kõik telekomettevõtted.

Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend võrdleb olukorda avatud elektrituruga. "Kulukas taristu on rajatud keskselt, kuid selle abil saavad teenust pakkuda kõik elektrimüüjad. Uus mudel sideturul muudab praegust olukorda, kus paljudes piirkondades on vaid üks teenusepakkuja või pole kvaliteetset internetiühendust üldse," ütles ta ning lisas, et klientide jaoks loob selline süsteem kõik võimalused parima teenuse hinna ja kvaliteedi tekkimiseks.

TJA peadirektor Kaur Kajaku sõnul on kvaliteetne ja kiire internetiühendus Eestile kui e-riigile väga oluline. „Mul on hea meel, et konkurss läks korda ja riigi poolt välja töötatud toetusmeetme abil saavad väga paljud Eestimaa majapidamised võimaluse kasutada kiiret internetti. Konkursi võitnud Elektrilevi võrgu ehitamise plaanid ja ambitsioonid ei piirdu üksnes riigi toetuse ja konkursiga, vaid täiendavad ühendused rajatakse oma vahenditest veel paljudele kinnistutele üle Eesti.“

Konkurss kuulutati välja 22.06.2018 ja seda korraldas Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Kokku laekus konkursile kolm taotlust, mille esitasid Elektrilevi OÜ, Corle OÜ ja Hariduse Infotehnoloogia SA.