Maailma võimsuselt teine superarvuti ühendatakse salaülesannete täitmiseks võrgust lahti
Nimelt hakkab 11 MW võimsuse ja 125 petaflopise arvutuskiirusega superarvuti Ameerika Ühendriikide Stockpile Stewardship programmi raames uurima, kuidas on lood USA üha vananeva tuumarelvastusega.
Kuigi arvuti tegelik ja üksikasjalik otstarve ning selles tehtavad arvutused on loomulikult riiklik saladus, arvatakse, et arvuti üks eesmärk on näiteks uurida, milliseid lõhkeaineid oleks võimalik vanades tuumarakettides juba vananenute asemel kasutada.
Kuna külma sõja ajal toodeti tuumarelvastust ülisuurtes kogustes, ei suudetud toona arvata, et juba paarikümne aasta pärast tulevad tuumarakettide vastased lepped ning desarmeerimine ning raketid jäävad lihtsalt ladudesse oma aega ootama. See ongi toonud olukorra, kus mitmetes rakettides kasutatud lõhkeaine on tänaseks liiga vana, et korralikku pauku teha.
Samas ei ole ameeriklased selles päris kindlad ning siin ulatabki Sierra oma abikäe - kuna Ameerika Ühendriikide viimane tuumakatsetus toimus 1992. aastal, ei ole USA armeel tegelikult mingisugust ülevaadet, kuidas aatompommid nüüd, pea 30 aastat hiljem toimivad. Nii hakkabki superarvuti läbi viima arvutisimulatsioone, kas ja kuidas pommid nüüd võiksid plahvatada.
"See võimaldab 100 000 korda rohkem realistlikke simulatsioone kui tavaarvuti," ütles arvutiga tegelevate teadlaste juht Fred Streitz East Bay Timesile.
Arvuti koosneb 190 000 omavahel ühendatud arvutituumast ja suudab teha sekundis nii palju arvutusi, kui kõik inimesed Maal suudaksid teha ühe aasta jooksul. Seda siis juhul, kui inimesed teeksid igas sekundis terve aasta järjest ühe arvutustehte. Peale selle on arvutil märkimisväärse suurusega mälumaht - sellele saaks mahutada kaks koopiat kõigist inimkonna kirjatükkidest, igas teadaolevas keeles.
Samas on arvutil oma uskumatu võimsuse kasutamiseks vaid üürikene aeg. Bronis de Supinski, Livermore'i arvutiosakonna tehnoloogiajuht ütles East Bay Timesile, et arvutitehnoloogia vananeb kiiresti. Sierral on töö tegemiseks umbes viis kuni kuus aastat, enne kui selle töö võtavad üle veelgi võimsamad eksakompuutrid, mille arvutuskiirus on vähemalt üks eksaflop.
