Uku Tampere: muidugi te kiunute, sest muudetud liiklusseadus toob rikkujatele tuska
Riigikogu võttis novembris menetlusse Liiklusseaduse ja seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõust leiab kokku üle saja muudatuse, nii mõnigi neist on enam kui üllatav. Kiunuvad need, kellele uus võimalik seadus kõige rohkem valu teeb – liiklusrikkujad. Uku Tampere Acceleristast hakkab eelnõud lugejatele tükkhaaval kommenteerima.
Eelnõuga korrastatakse termineid, täpsustatakse sõnastust, lihtsustatakse paljut ning luuakse ka ühtteist uut. Mitte kõik uus ei ole autohuvilistele meelepärane, küll aga võib see omanike suhtumisse tuua päris suure muutuse.
Eestis liikleb sadu autosid, millel DPF ja EGR süsteemid on “omade jõududega” üle käidud. Näiteks hakkab eelnõu vastu võtmisel selliste autode omanikel kiire – kähku auto korda või …
Seaduse kehtima hakkamisest on veel vara rääkida, kuid esmane pilk eelnõule ja selle seletuskirjale näitab, et mitmes kohas liigutakse meeldivas suunas.
Kihutamine kontrolli alla
Praegu kehtiv Liiklusseadus ei luba liiklusjärelevalves kasutada mobiilseid järelevalvekaamerad, uue eelnõuga saavad need olema lubatud. Piirkiiruse ületamine on üks peamisi liiklusrikkumisi ja oluline põhjus, miks juhtuvad rasked liiklusõnnetused.
Kõik teavad, et statsionaarsed kiiruskaamerad ja kiirust mõõtvad politseinikud on pigem ajutise mõjuga. Neisse suhtutakse kui “ohtu,” mille möödumisel endises taktis jätkatakse.
Kohati näib, et Eesti inimene muudab oma käitumist üksnes siis, kui rahakott pigistama hakkab. Seega peab nende rahakoti kallale minema.
Mujal maailmas on portatiivsed kiiruskaamerad usinas kasutuses ja tänu üllatusmomendile on nad ka tõhusad liiklejate gaasijala ohjeldamisel – kui juht ei tea, millise nurga taga pildistamisteenust pakutakse, liikleb ta alalhoidlikumalt.
Tõsi, Eesti on Waze’i-kuningriik ning kohta muutva kaamera asukoht tekib sinna kaasliiklejatele hoiatuseks tõenäoliselt minutitega.
Aga siiski, kihutamine tuleb kontrolli alla saada ja see on kindlasti üks võimalusi, mida proovima peab. Kui Liiklusseaduse muudatused jõustuvad, siis saab võimalikuks meilgi liikuvaid kaameraid kasutada.
Juhiluba – jah, palun mitu!
Igaüks, kes on teinud A-kategooria juhilube, on seni kehtinud süsteemi mõttes kirunud. Loomulikult on A kategooria mootorrattakoolituse läbimine kasulik ning seda kohustust eelnõuga õnneks ei kõrvaldata.
Kuid küsimusi tekkivast lisandväärtusest ja vajadusest tõstatus just nendel juhtidel, kes juba aastaid omavad näiteks B kategooria juhilube ja osalevad igapäevaselt liikluses – miks peab kogenud autojuht pärast koolitust sooritama nii teooria kui sõidueksami?
Eriti kui järjekorrad sõidueksamile on sedavõrd pikad, et koolis omandatu jõuab enne eksamile minekut äragi ununeda. Kui üldse vaba eksamiaja leiab.
Eelnõuga lihtsustatakse B-kategooria juhiloa omanikele A1-alamkategooria mootorrattaga sõitmise õiguse omandamist tingimusel, et läbitakse autokoolis kursus, mille käigus omandatakse A1-kategooria mootorrattaga ohutud sõiduvõtted.
Erinevalt kehtivast korrast ei pea B-kategooria juhiloa omanik enam sooritama A1-kategooria mootorrattaga sõitmiseks Maanteeametis liiklusteooria- ja sõidueksamit. Tähele tuleb panna seda, et lihtsustatud kord toimib ainult A1 kategooria lubade jaoks.
Sellesse kategooriasse kuulub mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 kuupsentimeetrit ja võimsus ei ületa 11 kilovatti või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kilovatti kilogrammi kohta.
Tõsi ta on, et enamik päris mootorrattaid tahaks päris A-kategooria juhilube, mille jaoks peab ka muudatuste jõustumisel ikkagi kogu tralli läbi tegema. Aga alguseks on hea ikka!
