Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni direktoraadi peadirektori asetäitja Signe Ratso: „Vesiniku puhul on tegu tõelise tulevikutehnoloogiaga!“
Eelmise nädala reedel toimus Brüsselis 400 osalejaga kütuseelementide ja vesiniku kasutusvaldkondi ühendav sidusrühmade foorum FCH JU (fuel cells and hydrogen joint undertaking). Sellele eelnesid 14.-15. novembril FCH JU II finantseeritavate projektide aruande päevad, kus anti sisuline ülevaade kütuseelementide ja vesinikutehnoloogiate teadusarendustegevuse ja rakendamise hetkeseisust Euroopas. Viidi läbi valdkondlik tehnoloogiate hindamise konkurss.
Eestis tegutsev kütuseelementide tootja Elcogen AS ja tema tütarkompanii Elcogen OY (Soome) oli väljavalitud firmade hulgas, kes pääsesid edasi finaali, 13 parima/innovatiivsema lahenduse hulka. Seal tõsteti neid esile kui keskmistel temperatuuridel töötava kõige kõrgema võimsustihedusega ja energiaefektiivsemaid kütuseelemente SOFC/SOEL tootvat firmat.
Elcogeni juhatuse esimees Enn Õunpuu kommenteerib: „Arusaam nagu vesinik ja kütuselement on kallis, ei pea paika ja on pigem eitajate argument - praktiliselt ainuke, mis alles on jäänud. Ka päikeseelemendid olid 15 aastat tagasi kallid. Kütuselemendil ja vesinikul on üüratu potentsiaal sest puuduvad igasugused fundamentaalsed takistused. Eesti oleks hea (poliitilise) tahtmise juures tänu oma väiksusele väga hea platvorm sellel tehnoloogial põhineva ühiskonna loomisel! See oleks tõeline tulevikku vaatav tipptehnoloogia rakendus, mis looks Eestis hulga kõrgepalgalisi töökohti!“
Naabrid on meist kõvasti ees
Sellel nädalavahetusel toimusid ulatuslikud pidustused Läti Vabariigi 100. juubeli puhul. Väärib märkimist, et Läti on vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtus tänu otsustavale riiklikule toetusele, eelkõige transpordisektoris võrreldes Eestiga kaugel eespool. Riias sõidavad ringi vesiniku kütuseelemendil töötavad bussid ja seal müüakse ka juba vesinikul ringi vuravaid sõiduautosid, mille töökindlad ja kuluefektiivsed mudelid on olemas nii Toyotal kui Hyundail. Loomulikult on nende tankimise tarvis valminud juba ka spetsiaalne tankla. Kõike seda viiakse ellu Euroopa Liidu Horisont 2020 raamprogrammi finantsilisel toel.
Vesiniku tankimise ja rakenduste võimalused on olemas samuti Rootsis, Soomes ja Norras ning loomisel Leedus ja Poolas. Eesti kipub jääma antud tehnoloogiate vallas mustaks auguks kaardil eristudes selles vallas põhjamaadest. Vesinikutehnologiatest ei räägi paraku ükski Eesti riiklik strateegiadokument, ega võta avalikult sõna poliitilised ja ametkondlikud otsustajad. Tekib küsimus miks? Kas meid sellega ei suruta liialt päikese- ja tuuleenergiasõltuvusse, mis oma olemuselt jäävad võrreldes vesinikutehnoloogiatega pikas perspektiivis kaugele maha, samuti väärib väljatoomist, et biometaani riiklikul eelisarendamisel on vastamata jäänud paljud energiabilansi ökonoomikast tulenevad küsimused. Õnneks ühines eesti 18. septembril sellel aastal Linzis allakirjutatud Vesiniku Ühisinitsiatiivi dokumendiga.
Eestis on olemas pikaajalised vesinikutehnoloogiatega tegelemise akadeemilised kogemused, eelkõige Tartu Ülikooli Keemiainstituudi laborites, mida juhatab akadeemik, professor Enn Lust. Samuti ulatuvad teadusteadmised vesinikutehnoloogiate arendamisest Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis veel sellesse aega, kui seda asutust juhtis legendaarne akadeemik Endel Lippmaa. Täna arenevad nende kõrval ka tõhusalt teadlased, insenerid ja spetsialistid Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnas. Seega kokkuvõtvalt: akadeemilist pädevust on meil küllaga, tundub, et paljuski on probleem riiklikus prioretiseerimises ning tähelepanus. Uute tehnoloogiate juurutamine paraku saab toimuda ainult koos riiklike poliitikate ja meetmete tõhusa koostöö toimimisel, nii nagu eelnevalt kõik on toimunud tuule, päikese ja biometaani puhul.
Kõik oleks võimalik teha Euroopa Liidu raha eest
FCH foorumil rõhutas Eestist pärit Signe Ratso, kes on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni direktoraadi peadirektori asetäitja: "Tegemist on tõeliselt tuleviku tehnoloogiaga, millel potentsiaali nii transpordis: autod, bussid, kuid ka näiteks laevandus, kus elektrifitseerimine pole lahendus - nii suuri patareisid pole mõttekas teha." Ratso sõnul on vesinikutehnoloogiad ka võti energiamahukate tööstusharude rohelisemaks muutmisel.
"Vesiniku- ja kütuseelementide teadustegevuses ja innovatsioonis on Euroopa teadlased seni veel esirinnas, seda ka tänu kümme aastat tegutsenud avaliku- ja erasektori koostööle selles vallas. Ka Eesti teadlastel on põhjust uhkust tunda: selles vallas on juba olulisi saavutusi ning pikk ajalugu," ütles Ratso, rõhutades, et selleks, et eelist mitte kaotada ning ühel päeval osta tehnoloogiat sisse Hiinast, tuleb panustada igal rindel: jätkata teadus- ja arendustegevust, et välja töötada taskukohased lahendused ning arendada välja vastav infrastruktuur. Mõlemaid eesmärke on Ratso sõnul võimalik täita, kasutades selleks EL-i vahendeid.
Teemale lisab konkreetsust ka foorumil osalenud akadeemik Enn Lust. „Euroopa liigub väga kiiresti vesiniku ühiskonna poole , kus lisaks puhtale transpordile (sõiduautod, bussid, rongid, laevad, lennukid!, jt vahendid), hakkab vesinik mängima vahelüli tuule, päikese, tõusude/mõõnade ja mereelektri ja suurtööstuse vahel," ütles Lust, tuues välja, et elektriraudtee ehitamine on 2.5 korda kallim kui kütuseelementidega rongiliikluse ülesehitamine.
"Vesinik on ainukene energiakandja mida osatakse kuluefektiivselt toota elektrolüüsil ning lisaks ka teiste kõrgtehnoloogiliste seadeldistega. Suurimad polümeerelektrolüütmembraan elektrolüüserid/kütuseelemendid on juba saavutanud 20MW võimsuse (võrdluseks, suuremat sorti tuulegeneraatorid toodavad ca 6-8 MW, kuid maksimaalne võimsus on 11.2 MW) ja toodavad neli tonni H2 ööpäevas. Ühe kilogrammi vesinikuga saab sõita saastevabalt 130-150 km, kui kasutada Toyota Miraid või mingit muud FC (fuel cell – vesiniku kütuseelemendiga) autot. Saastet kogu elu/energia tsüklis tekib 10 korda kilomeetri kohta vähem kui bensiini Toyotaga sõitmisel,“ ütles Lust.
Lusti sõnul näitavad nii Linzi vesinikuinitsiatiivi allkirjastamine kui ka FCH JU foorum, et arenenud Euroopa ei oota meid enam kaua liituma vesiniku ühiskonnaga. Nemad juba täie tempoga liiguvad sinna ja teevad silmapaistvaid edusamme, kui me siin Eestis kohe otsustavalt ei reageeri, siis olemegi lootusetult jäänud "mudaliigasse", mis ei ole meie riigi senisele kuvandile kuidagi kohane!“
