Maarja Vaino: Magnus Ilmjärv analüüsib Pätsu-Tammsaare suhet, et tõestada oma soovmõtlemist

Magnus Ilmjärv on 16.novembril Delfis väitnud, et Tammsaare vihkas Pätsi kogu südamest. Seejuures toetub ta ainult ühele allikale, Leonid Treti mälestustele.

Ilmjärv, kes on tuntud suure Konstantin Pätsi kriitikuna, on valmis toetuma ka sekundaarsetele ja spekulatiivsetele allikatele, et tõestada oma soovmõtlemist.

Leonid Treti mälestustega tuttav olles, olen kursis ka sellega, et neid mälestusi ei hinnata kirjandusloolaste poolt päriselt usaldusväärseteks. Need on huvitavad lugeda, kuid neisse tuleb suhtuda selgelt allikakriitiliselt, kuivõrd tegemist on väga isiklikest emotsioonidest kantud mälestustega, mida näiteks Hellar Grabbi nimetab "melodramaatiliseks jamaks".

Ka teosele järelsõna kirjutanud Eerik Teder sedastab:"Võimalik, et mälestuste autor on kasutanud ka oma hilisemaid mõtteid".

Tammsaare kriitilisus Pätsi poolt juhitud poliitika suhtes oli üldteada. Selleks tasub lugeda tema publitsistikat. Mida aga publitsistikast ei leia, on isiklik viha Konstantin Pätsi vastu. Leiab kriitikat ebademokraatliku valitsemise ja poliitiliste valikute suhtes.

Seega oleks vale jätkata melodramaatilises toonis ning ehitada üles tohutu isiklik vastasseis Pätsi ja Tammsaare vahel. Muide, Päts annetas 1938. aastal Tammsaarele Punase risti teenetemärgi, mille Tammsaare ka vastu võttis.

Ilmjärv teeb sama vea, mida inimesed ikka kipuvad tegema - eeldab, et poliitiline kriitika on suunatud isiklikult kellegi vastu. Temal endal näib olevat nii tugev isiklik antipaatia oma uuritava (Pätsi) suhtes, et see on mõjutanud teda allikate tõlgendamisel.