Kümnete neandertallaste koljusid uurinud teadlased järeldavad nüüd, et nad polnud toonastest nüüdisinimestest ka vägivaldsemad ning vigastasid end nendega võrreldaval määral, kirjutab ERR Novaator.

"Peavigastuste suhtelist sagedust on kasutatud vägivallale kaldumise näitlikustamiseks juba pikka aega. Meie tulemused seda lähtepunkti neandertallaste puhul ei toeta. Peaksime seetõttu uuesti läbi mõtlema, mida kõike oleme me veel nende käitumise kohta eeldanud," sõnas uurimuse juhtivautor Katerina Harvati, Tübingeni ülikooli paleoantropoloogiaprofessor.

Teisisõnu, sadu tuhandeid aastaid Euraasiasse jõudnud liik ei pruukinud erineda inimeste otseste eellaste omast nii palju kui võiks oletada kaasaegse popkultuuri põhjal.

Minevikus võis olla aga tahumatu ja vägivaldse metslase portreesse uskumine põhjendatud.

Käeluumurru tõttu oli moondunud juba esimese, 1856. aastal päevavalgele tulnud neandertallase luustik. Jälgi kergematest ja tõsisematest vigastustest leiti tihti ka järgneva sajandi vältel.