Eksperiment: kas Toyota Priuse pistikhübriid on tegelikult elektriauto?
Tehase andmetel võimaldab uue generatsiooni Toyota Priuse pistikhübriid sõita elektriga kuni 50 kilomeetrit, kirjutab Accelerista. Sellest piisab, et päeva jooksul linnas vajalikud sõidud tehtud saaksid sisepõlemismootorit rakendamata. Pikk sõiduproov kinnitas, et “null” bensiini on tehtav.
Uue Toyota Priuse pistikhübriidi aku mahutavus on 8,8 kWh, mis elektriautode maailmas just erilist furoori ei tekita, “notsuninade” seas on aga tubli saavutus, jättes seljataha mõnegi noobelklassi pistikhübriidi.
Varasemad 4,4 kWh nikkel-metallhüdriidakud on asendatud kaks korda rohkem energiat mahutavate, kiiremini laetavate, suurema energiatihedusega ja kergemate liitium-ioonakudega.
Võrreldes eelmise põlvkonna Priusega on särtsuraadius kahekordistunud. 50 km ühe laadimisega on piisav, et lühimaasõidud saaks teha üksnes elektriga. Kui läheduses on tavaline seinakontakt, saab päeva jooksul elektrit juurdegi laadida.
Testauto katusel oli ka päikesepaneel, mis meie laiuskraadil suudab vaheakut laadida arvestuslikult umbes 700 kilomeetri jagu aastas. Meie testiperiood jäi sügavasse sügisesse ning seetõttu me harvade päikesehetkede üle eraldi arvestust ei pidanud.
Rohelise (auto)maailmavaate sünonüüm
Kuigi tootmises oleva põlvkonna Prius ei ole enam kaasaegses maailmas mingi tehnoloogiline ime, on säilinud 90ndate lõpus esimese põlvkonna Priuselt külge jäänud teerajaja oreool. Paljude jaoks on hübriidide ning rohelise (auto)maailmavaate esimene sünonüüm just Prius.
Auto ufolik välimus kas meeldib või ei meeldi, kuid see polegi tähtis – Prius on rõhutatult aerodünaamiline ja isegi selle tagumine klaas on voolujooneliselt kumer. Disain on öko teenistuses igas detailis.
Põnevam uuendus lisaks suuremale akule on Active Solar varustuses auto katusel asuv päikesepaneel, mis laeb spetsiaalselt päikeseenergia salvestamiseks mõeldud akut.
Ehkki solaarkilomeetrid jäid seekord kokku lugemata, julgeme anda soovituse, paneel komplektis võtta, sest see lisab autole veelgi rohkem “ufot”. Mis on äge!
Nippidega “null”
Toyota lubab Priuse pistikhübriidi kütusekuluks 1 liiter / 100 km kohta. Kuigi meie sõitsime päevade kaupa lausa 0 liitrit / 100 km kohta, on selle tulemuse saamiseks vaja teada salanippe.
Esiteks on Priuse kütusekulu pisike ainult siis, kui juhi sõidustiil on ökonoomne. Kui istuda autosse ja kukkuda harjumuspäraselt pidurit ja gaasi tallama, ei erine kütusekulu tavaauto omast kuigivõrd.
Igasuguse ökonoomse sõidu eeldus on rahulik ja ettemõtlev sõidustiil ning taassalvestatud pidurdusenergia teadvustatud kasutamine. Rahulikult sõites on võimalik terve päev linnas liikuda piduripedaali aeglustamiseks kasutamata.
Ka eeldab”nulli” saavutamine Priuse pistikusse ühendamist. Kuna auto aku on pisike, jätkub salvestatud energiast umbes 50-kilomeetriseks sõiduks. Kui seinakontaktist ammutatud elektronid ära tarbitud, laeb akut ainult sisepõlemismootor ja pidurdusenergia.
Eks needki aitavad kütusekulu vähendada ja isegi 5-liitrine bensiinikulu ei ole üleliia suur. Põhjus, miks auto ilma lisaelektrita üleliia ökonoomne ei ole, peitub Atkinsoni tsükli kasutamises – see töötsükkel on ökonoomne töötades koos elektriga, aga ei ole ökonoomne tavalise bensiiniauto tavalises kasutuses.
Toyota Priuse pistikhübriid eelistab igas asendis elektri kasutamist. Kui aku on piisavalt laetud, ei pea juht midagi tegema – auto on vaikimisi elektrisõiduk.
Seda isegi maanteel, aga nutikas juht lülitab maanteel peale tavahübriidi režiimi, sest elektrikulu maanteesõidul on suur, aga bensiinimootor pakub samal ajal efektiivset sõitu. Oskuslikult kombineerides on kütusekulu 1-3 l/100 km täiesti realistlik tulemus.
