Admiral Robert Fitzroy märkas, et katastroofe saanuks hõlpsasti vältida. 1861. aastal avaldas ta ajaloo esimese ilmaprognoosi. Peagi pärast seda sai temast riigi kõige kritiseeritum mees, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kõik oli näiliselt nii nagu ikka, kui britid 1. augustil 1861 ajalehe The Times avasid, et päevauudiseid lugeda. Uuriti artikleid alamkoja otsustest

ja arengutest finantsmaailmas ning elutubades levis sooja trükivärvi hõng. Üks ajalehe viimastest lehekülgedest peitis aga tõelist uudist. Paljud lugejad ajasid silmad pärani, kui nad lugesid uskumatut teadet: „Ilm, nagu see ilmselt järgmisel kahel päeval on. Riigi põhjaosas: mõõdukas läänetuul ja selge ilm. Läänes: mõõdukas edelatuul ja selge ilm. Lõunas: värske läänetuul ja selge ilm.“

See oli maailmaajaloo esimene ilmaprognoos ja järgmisel päeval võisid britid ise aduda, et see pidas paika. Neljapäev, 1. august oligi üsna selline, nagu ajaleheteates prognoositud, kena päikesepaisteline ja kerge tuulega päev.

Ilmateate oli koostanud Briti äsja avatud meteoroloogiaamet ja sellest sai sensatsioon. Esimest korda söandas teadus teha mõeldamatut: ennustada ilma. Ameti juhti, admiral Robert Fitzroyd ülistati kui geeniust.

Nüüd ei pidanud ootamatu vihmavaling üllatama ühtegi britti ja meremehed ei pidanud tormides enam oma elu ohtu seadma. Robert Fitzroyle oli edu hind siiski kõrge, sest ta ilmaprognoosid põhjustasid kiiresti ka vastuseisu.

Peagi olid laevaomanikud ja poliitikud tal kukil. Kõik nad soovisid meteoroloogia tee­rajajat peatada.

Loe novembrikuu Imelisest Ajaloost, millised olid maailma esimese ilmateenistuse sünnivalud.