MIT teadlased: tulnukate tähelepanu saaks püüda laserite abil
Kuigi on täiesti eraldi küsimus, kas inimesed peaks või ei peaks võimalike maaväliste tegelastega kontakti otsima, mõtlevad teadlased siiski välja võimalusi, kuidas tulnukatega kontakti võiks saada. Näiteks pakkus Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) uurimisrühm välja, et abiks võiks olla lasermajakas.
Sciencealert vahendab, et MIT spetsialistide poolt välja pakutud variandi kasutusele võtmise puhul oleks kosmosest võimalik meie planeeti märgata lausa 20 000 valgusaasta kauguselt. Meeskonna hinnangul võiks infrapunalaseri abil süvakosmosesse saata morsesignaalidele sarnanevaid sõnumeid, mis annaks teistele olenditele - eeldusel, et nad olemas on - teada, et me oleme siin.
"Sellise süsteemi loomine oleks raske, kuid mitte võimatu," ütles üks uurimisrühma liige, astronautikatudeng James Clark. "Tänapäevased laserid ja teleskoobid tekitavad täiesti tuvastatavaid signaale, ehk kui mõnes teises tähesüsteemis olev astronoom vaataks meie tähesüsteemi, märgaks ta kohe, et päikesesüsteemi spektriga on midagi paigast ära," ütles Clark.
Sarnaselt oleks võimalik isegi kaugemalt meile tähelepanu tõmmata. Uurimisrühma hinnangul poleks selleks vaja midagi muud, kui 1-2 megavati võimsust laserit, mille kiir koondataks läbi 30-45 meetrise läbimõõduga teleskoobi.
Sellise kiire infrapunakiirgus oleks nii võimas, et varjutaks ka Päikesest kiirguva energia ning võiks potentsiaalselt äratada maaväliste organismide huvi. Kõige tõenäolisemalt võiks sellist signaali märgata Proxima Centauri või TRAPPIST-1 süsteemis elavad võimalikud tulnukad. Võimalike tulnukatega suhtlemine toimuks võrdlemisi kiiresti - valgussignaalid võiksid kahes eelnimetatud süsteemis elavate organismideni jõuda kõigest paari aastaga.
Teadlaste sõnul oleks lahendus tänaste vahenditega täiesti teostatav ning vaatamata sellele, et nii suure läbimõõduga teleskoope veel hetkel Maal ei ole, on mitmed neist hetkel ehitamisel. Samas oleks lasermajakaga ka probleeme - näiteks oleks sellest kiirguvat valgust tõenäoliselt ohtlik palja silmaga vaadata ning see võib kujutada ohtu meie planeedi ligiduses asuvate kosmosesõidukite kaameratele.
Uurimisrühma sõnul oli tegemist vaid tasuvusuuringuga. See, kas sellise süsteemi ka reaalselt kasutusele peaks võtma, jäägu edasiste diskussioonide aineks.
