Kiirrongiliini ehitus toob kaasa Ühendkuningriigi ajaloo suurimad arheoloogilised väljakaevamised
Ühendkuningriigis hakati ehitama omavahel Londonit, Birminghami, Manchesteri, Sheffieldi ja Leedsi ühendavat High Speed 2 nime kandvat kiirrongiliini. Ehitus toob kaasa riigi ajaloo suurimad arheoloogilised väljakaevamised, mille käigus on juba praegu terve posu esemeid leitud.
Kokku viiakse umbes 250 kilomeetri pikkusel trassil läbi 60 eraldiseisvat väljakaevamist, vahendab The Guardian. Juba praeguseks on väljakaevamiste käigus leitud eelajalooline küttide-korilaste elukoht, Rooside sõja aegne lahingukoht, Roomaaegne linnaristmik ning rauaaegne asulakoht.
Kuni 2020. aastani askeldab väljakaevamistel kokku üle 1000 spetsialisti, kelle hulka kuuluvad arheoloogid, luu-uurijad, teadlased ja säilitusspetsialistid. Projekti juhtiva Helen Wassi sõnul on väljakaevamised Ühendkuningriigi ajaloo suurimad ning ka Euroopa mastaabis hiiglaslikud. "Selle projekti abil saame jutustada meie riigi loo," ütles Wass The Guardianile.
14 000 jalgpalliväljaku suurune kaardistatud ala
Enne kaevamisi viisid arendajad läbi lasermõõtmised ning kaardistasid geoloogiliselt ala, mille suurus on võrdne umbes 14 000 jalgpalliväljaku suurusega. Esimene leiukoht asus Londoni vahetus ligiduses, Colne'i orus. Sealt leiti umbes 10 000 aasta vanuseid hobuse- ja põhjapõdrakarjade ning nendega koos elutsenud inimeste jälgi.
Fleet Marstonist, Buckinghamshire'ist leiti aga Roomaaegses linnas asunud ristmik. "Me leidsime teerajad, hoonete säilmed, loomatarad ja aiajooned," ütles Wass. Tema sõnul annavad leiud hea pildi, kuidas toonased inimesed oma elu korraldanud olid. Veel leiti samast krahvkonnast anglosakside kiriku varemed ning sinna juurde kuuluv surnuaed, kust leiti 12. sajandist pärit surnukehasid, mis võimaldavad teadlastel piirkonna varasemate elanike kohta rohkem teada saada.
Staffordshire'ist leiti rauaaegne elamu ning augud, mille kohta teadlased arvavad, et neid kasutati ammustel aegadel põllumaade piiritähistena, sarnaselt nagu tänapäeval kasutatakse näiteks hekke.
Wassi isiklik lemmikavastus on aga Edgcote'i lahingu toimumispaik, kus 1469. aastal hävitas Robin of Redesdale'i armee Pembroke'i krahvi väed. "See näeb välja nagu tavaline põld, kuid tegelikult on seal siiani võimalik näha sõjavägede liikumise jälgi," ütles Wass.
Birminghamis on võimalik arheoloogidel uurida kohalikku Parki tänava surnuaeda, mis võimaldab paremini mõista linna kasvamist. Tänase tööstuslinna elanikkond kasvas tööstusrevolutsiooni käigus plahvatuslikult ning linna rahvastik suurenes pea kümme korda.
Londonis uuritakse aga St. Jamesi pargi juures asuvat surnuaeda, kuhu on 18. ja 19. sajandi jooksul maetud üle 60 000 inimese, muuhulgas kapten Matthew Flinders, kes purjetas ümber Austraalia ning Bill Richmond, ori, kes tuli USAst Londonisse poksima ning õpetas Lord Byroni kaklema.
Wass loodab, et trassi leiukohad pakuvad võimalusi kogukondade sidumiseks. Tema sõnul üritatakse väljakaevamiste käigus korraldada erinevaid üritusi ja pop-up muuseumipäevi, samas pakkuda ka näiteks praktikakohta ja täiendusõppe võimalusi. "Me üritame kogukondasid kaasata, sest tõenäoliselt on kõik inimesed oma elukoha ajaloost huvitatud," ütles Wass. "Ma arvan, et inimesed tahavad teada, kes nende kodukohas varem elanud inimesed olid, kus nad elasid, kuidas nad elasid ja kuidas nad näiteks süüa tegid. Kõik sellised lood äratavad meie esivanemad justkui ellu."
