„Viimase miili konkursil oli ülesandeks teha analüüs ja esitada ühenduste arv, mida Elektrilevil on võimalik riigi poolt ette nähtud toetussumma abiga nn valgeteks aladeks määratud piirkondades luua,“ selgitaks Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. Valgeks alaks loetakse piirkondi, kus praegu kvaliteetne internetiteenus puudub ja kuhu Eesti sideoperaatorid ei plaani investeerida lähema viie aasta jooksul. „20 miljoni euro toel on meil võimalik nendes alades järgmise viie aastaga kiire interneti võrguga ühendada 40 000 hoonet.“

Kuid ta lisas, et Elektrilevi kiire interneti võrgu ehitamise plaan on oluliselt suurem ja hõlmab ka väljapoole valgeid alasid jäävaid piirkondi. „Kokku saame järgmise viie aasta jooksul kiire interneti võrku ühendada üle 100 000 hoone. Seal sees on nii eramud kui ka kortermajad. Taandades numbri üksikute majapidamisteni, saame kiire interneti ühenduse luua vähemalt 200 000 kodule,“ täpsustas Randna.

Ühendatavate majapidamiste arv suureneb tõenäoliselt ka investeeringute käigus. „Esialgsed plaanid oleme teinud sooviavaldusi ja elektrivõrgu arendusplaane arvestades. Kui aga kuskil piirkonnas juba ehitama hakkame, siis on võimalik plaanitust rohkem kodusid võrku ühendada,“ lisas ta ja lubas, et enne igas piirkonnas sidevõrgu ehitamist antakse sellest elanikele teada ja kogutakse täiendavat liitumishuvi.

Elektrilevi pakkumine „viimase miili“ sidevõrgu väljaehitamiseks tunnistati parimaks 26.oktoobril. Pärast 30 päeva möödumist tulemuste avalikustamisest ehk eeldatavasti novembri lõpus sõlmib Tehnilise Järelevalve Amet eduka pakkujaga lepingu. Pärast seda saab Elektrilevi tutvustada kiire interneti võrgu rajamise plaane ka maakondade lõikes.

Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, hallates ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama. Lisaks haldab Elektrilevi tänavavalgustusvõrku Tallinnas ja Tartus ja on ehitanud kiire interneti võrgu Tallinnas Veskimetsas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena