Vaatleme videomängu | NBA 2K Playgrounds 2 – käbi ei kuku korvist kaugele

Kui NBA Playgrounds eelmisel aastal minu Nintendo Switchi maandus, oli tegu küll algselt paljulubava, kuid lõppeks siiski pettumuse valmistanud poolpiduse arkaadkossumänguga, mis taandus tänu katki olnud viske lahtilaskmishetke tabamisele pigem kolmeste pildumisele.

Sel aastal tahtis Saber Interactive uuesti proovida ja kevadel oligi NBA Playgrounds 2 kohe-kohe ilmumas, aga päev enne ilmumiskuupäeva otsustati mäng kuhugi teadmata kaugusesse edasi lükata, kirjutab ajaveeb M Kuubis.

Tuli välja, et tegelikult oldi kampa löödud 2K Sportsiga, kes andis mängule oma litsentsid, brändingu ja muidugi mõista ka uuema nime: NBA 2K Playgrounds 2.

Esmapilgul polegi võrreldes eelmise mänguga palju muutunud, sest graafika on sama, helitaust on sama ja isegi mäng ise tundub toimivat samamoodi nagu eelmisel aastal... AGA!

„Aga“ seisneb selles, et kossumäng ise on tunduvalt lõbusam, sest kolmeste tabavust on tunduvalt maha tõmmatud ja mängijaid julgustatakse rohkem helikopteri kombel kõrgustesse tõusma ja palli pealt sisse lajatama.

Muidu on koss sama, mis muidu. Kaks kahe vastu korvpall, meeskonna võib koostada ükskõik millistest NBA meestest, kelle olete loosipakkidest lahti lukustanud või kui te ei taha sellega vaeva näha, siis saate julmalt neid päris raha eest osta.

Reegleid pole, seega meeste pikali lükkamine ja lakkamatu palli vahelt lõigata proovimine on isegi tervitatav.

Heade esituste korral antakse teie meeskonnale mingi boonus, mille hulka kuuluvad topeltpunktid mingist viskest, lakkamatu jooksuenergia või enda korvi vastaste jaoks jääga kinni kaanetamine. Boonustest tunduvad päris mitmed ikka kohutavalt ebaausad, seega keerasin nendest osa kohe kinni.

Muidu mängimist siin jagub. Sõna otseses mõttes. Eelmise aasta turniirid on asendunud 14 mängu kestva NBA mini-põhihooajaga (õige oleks 82 kohtumist) ning maksimaalselt 9 mängu vältavate playoff'idega.

Hooaja auhinnaks saate ühe valitud meeskonna mängija. Arvestades, et liigas on 30 meeskonda ja mängu pikkuseks on viis minutit, siis ühe meeskonna mängija jaoks peate kulutama vähemalt 115 minutit mänguaega pluss laadimisajad. Et seda teha kõikide meeskondadega, peate selle arvu korrutama 30ga… Seega annab rabeleda, et kõik mängijad kätte saada.

Teised mängijad tulevad… üllatus-üllatus, loosipakkidest, mida saate osta mängus kogutava valuuta eest. Loosipakke on saadaval kolmes variandis: pronks, hõbe ja kuld. Pronks on kelts, hõbedastest saab aeg-ajalt superhäid mängijaid ning kuldsest pakist tuleb alati mingi legendaarne mängija, kelle hulka kuuluvad tänu 2K litsentsile sel korral ka Michael Jordan, Kobe Bryant ja Kareem Abdul-Jabbar.

Otse loomulikult ei pea ainult hooaega mängima, sest võimalik on proovida kätt kolmesevõistlusel või internetimängus teiste kasutajate vastu palli patsutada.

See viimane optsioon on aga selline küsitav protsess, sest lisaks sellele, et te mängijad pakist kätte saate/ostate, peate neid ka arendama.

Igal mängijal on nimelt neli taset, pronksist teemandini (ja internetimängijatel on kõik tegelased kulla või pigem isegi teemandini tuunitud). Kuni kullani saate mängijaid arendada niisama mängu sees teenitavate kogemuspunktide eest, aga teemanttasemeni jõudmiseks peate ära tegema ka neile määratud ülesanded, näiteks „Blokeeri neli lay-up'pi“, „Viska viis kolmest mängus“ ja nii edasi.

Seega taas kord aja- ja närvikulu, sest proovi sa lay-up'pe blokeerida, kui vastased neid lihtsalt ei tee.

NBA 2K Playgrounds 2 astub eelmise aasta väljalaskega võrreldes pika sammu õiges suunas, sest mäng on lihtsam ja sujuvam ning seda julgeb tutvustada ka neile, kes esmakordselt kossumängudega kokku puutuvad.

Ka seekord on kõikidel visetel kindel lahtilaskmispunkt, aga sel korral on see arusaadavalt tähistatud ning selle suurus sõltub ennekõike mängija oskustest, seega võib vabalt diivanil istuvad sõbrad kampa võtta ja asuda saltodega pealt raiuma.

Ma algselt kartsin, et NBA 2K Playgrounds 2 saab oksendamiseni mikromakseid täis topitud olevat, kuid asi polegi nii hull. Loosipakkide jaoks tarvilikku raha teeb üpriski nobedalt ja kui ei viitsi enam koguda, on alati võimalus see 10 eurot välja käia ja kõik mehed lihtsalt lahti osta.

Veits kelts võte, ma tean, aga võimalus on olemas. See, et mäng poodides nii 30 euro kanti peaks maksma, teeb lisaraha välja köhimise veidi kergemaks. 40 eurot 400 NBA vanema ja uuema põlvkonna mängijat sisaldava kossumängu eest pole ju nii palju, või mis?

Kahjuks tahaks ka millegi kallal nuriseda. Kui Playgrounds juba rünnakul sellise realistlikuma lähenemise on võtnud, et peab palli mingil kindlal hetkel lahti laskma, siis tahaks ka paremat kaitset näha.

Hetkel ei ole kunagi kindel, mis hetkel su juhitav kossuäss viset blokeerima hüppab ja millal ta kõigest hädise sammukese teeb, millest julmalt üle laksatakse.

Tahaks näha sellist kassi-hiire mängu, aga praegu on ründajatel pigem suurem eelis, sest lükkamine ja palli vahelt lõikamine on seotud erioskuse energia ja mängija energiaga ja neid lõpmatult kasutada ei saa. Lisaks on lauapallide võtmine ikka selline kahtlane.

Parema reitinguga mehed napsavad neid lennult, aga pronksitasemel olevad mängijad eelistavad ikka pallil enne maha põrgata lasta.

Võrreldes eelmise aasta mänguga on tegu märgatava edasiminekuga, mida on sõprade seltsis päris lõbus mängida, kui piisavalt tegelasi lahti on.

Tänu kiirele tempole ja võimalusele eriomadusi, väljakuid, palle ja isegi mängijate riietust muuta on NBA 2K Playgrounds 2 hea ajaviide, mida näiteks pühapäevaõhtuti enne Kanal 12st näidatavat NBA kohtumist mängida.

See pole küll täiuslik pakett ja Michael Jordani riietust muuta ei saa, aga juba päris hea. Ootame järgmist väljalaset, äkki saab kaitsemängu ka nauditavamaks.