PROOVISÕIT | Viisakas kurinahk Honda Civic Type R
Accelerista ajakirjanik Maarja Vau istus uue generatsiooni Honda Civic Type R rooli ning andis gaasi. Suurepäraste sportlike võimetega auto rõõmustab igat kähkusõidufänni ent kas legendaarne Type R saab seekord vastu legendaarsele Subaru STI-le? Maarja pani autod joonele.
Proloog
Lugu eelmise generatsiooni Honda Civic Type R’ist sündis kõikidest minu sõidulugudest kõige kiiremini – ma tulin sellega sõitmast, arvustus võttis mu peas juba kuju, ja samal õhtul kirjutasin oma kõigi aegade lemmikproovisõiduloo.
Veidral kombel on uue Type R-iga risti vastupidi – muljeid on sama palju või rohkemgi, ent kirja panen neid juba päris mitu kuud. On asi siis sarnasustes eelkäijaga või vastupidi – erinevustes, mine võta kinni. Aga siin nemad on.
Ühe kena suvise nädalavahetuse jooksul sain igatahes taas mängida ühega oma lemmikutest – uue Honda Civic Type R ‘ga ehk sõpradele Shibikku Taipuāruga.
Suuri plaane me ei teinud, tahtsime esialgu vaid näha, mida annavad juurde lisandunud 7 kW ja muutunud mõõdud.
Arvestades, et uue Type R-i tootmiseelne versioon oli oma eelkäijast legendaarsel Nordschleifel peaaegu 7 sekundit kiirem… võib öelda, et väikesed ootused olid.
Honda Type R tehnilised andmed
Type R on kiiresti – võidu – sõitma sündinud, ei tähenda see R-gi ju muud kui Racing. Esimene Civic sai R-i vääriliseks juba 1997. aastal.
See jäi küll vaid jaapanlaste privileegiks, kuid järgnevad Taipuārud teenisid endale autoentusiastide südametes auga välja koha teiste autotootjate GTI ja RS mudelite kõrval.
Suurim muudatus mudeli elus oli kindlasti eelmise Type R-iga tehtud üleminek vabalthingava mootori pealt turbole, mis võis puristide jaoks üsna kahtlase liigutusena tunduda.
Moodsas väikeste turboülelaadimisega mootorite maailmas see valik ilmselt siiski pigem õigustas end ja nii see uuendus ka uue Type R-i juures kanda kinnitaski.
Välimus
Uus Type R on eelmisest pikem ja pikema teljevahega, kuid madalam, mõjudes üldse visuaalselt märksa sedaanilikumalt.
Erinevate silmatorkavate elementidega on autotootja senisest heldem olnud, andes uuele Type R-ile teistest hot hatchidest märksa dramaatilisema, äratuntavama ja agressiivsema välimuse.
Tõsi, mingi osa sellest tuleneb kindlasti uue Civicu enda kujustusest, aga nurgeline tagatiib, suurte velgede vahelt paistvad punased Brembo pidurisadulad puuritud ketastel, keskele paigutatud kolm väljalasketoru ja õhuavaga kapott ei jäta ruumi kaksipidi mõistmiseks – seda autot peab tähele panema.
Ka auto puna-must metalli ja R logodega pikitud sisemus toetab igati seda kuvandit. Endiselt peab ära märkima, kui väga mulle Type R-i istmed meeldivad.
Ja visuaal on suuresti see, millega uus Type R tähelepanu tõmbama peab, sest kaheliitrine turbomootor heliefektide peale märkimisväärselt ressursse ei raiska. Just nimelt raiska, sest oma põhitööd – auto edasiliigutamist – teeb see üllatavalt vaikselt, aga hästi.
