Hüvasti, ja aitäh kõigi nende planeetide eest! NASA saadab Kepleri-nimelise taevakiikri teenitud puhkusele
Erinevalt paindlikumatest missioonidest nagu marsikulgurid Curiosity ja Opportunity oli Kepleri teleskoobil algusest peale kindel ekspluatatsioonitärmin.
Selleks, et tuvastada planeetide olemasolule viitavaid vaevumärgatavaid kõikumisi kaugete tähtede valguses, pidi Kepleri kosmoseteleskoop paiknema Maast palju kaugemal kui näiteks Hubble’i kosmoseteleskoop.
Kepleri teleskoop kasutab teaduslike vaatluste ajal oma asendi hoidmiseks ja muutmiseks hüdrasiinkütust ning asub Maast liiga kaugel, et seda saaks käia tankimas või remontimas.
Kepleri teleskoop hoidis alal varasemaga võrreldes kaks korda kiiremat planeetide avastamise tempot.
Kaks suuremat avastustelainet leidsid aset 2014. ja 2016. aastal; see viitab eeldatavasti varasemate missioonide käigus kogutud andmete hoogsama analüüsimise perioodidele. NASA ametnikud kinnitavad, et Kepleri abil kogutud andmeid analüüsitakse veel aastaid.
Eksoplaneetide olemasolust olid teadlased teadlikud ka enne Kepleri teleskoobi konstrueerimist — üksikuid Päikesesüsteemi-väliseid planeete oli selleks ajaks juba õnnestunud tuvastada. Mida me aga ei teadnud, oli see, kui ohtralt neid maailmaruumis leidub.
„Kui me 35 aastat tagasi Kepleri missiooni kavandama hakkasime, ei tundnud inimkond veel ühtegi planeeti väljaspool Päikesesüsteemi. Nüüd teame, et maailmaruum kubiseb planeetidest,“ märkis üks projekti loojatest, endine juhtiv uurija William Borucki, kes nüüdseks on pensionile läinud.
Lisaks planeetide avastamisele on Kepleri teleskoobi üks oluline panus meie arusaamisesse kosmose olemusest suutlikkus tuvastada eksoplaneete arvukamatel viisidel kui varem võimalikuks peeti.
Kepleri kosmoseteleskoop peilis tillukesi kõikumisi tähtede heleduses, mida tekitab planeedi möödumine tähe eest. Mida suurem on planeet võrreldes ematähega, seda märgatavam on heleduse kõikumine.
Suurem osa Kepleri teleskoobiga avastatud planeetidest on Maast oluliselt suuremad, kuid Kepler tuvastas siiski ka hulga Maale sarnasemate mõõtmetega või suisa Maa-laadseid planeete ning sillutas teed transiitorbiidil eksoplaneetide uurimise tehiskaaslasele TESS (ingl Transiting Exoplanet Survey Satellite).
TESS on juba tööle rakendatud ja tegeleb praegu Kepleri vaatlusväljast 400 korda suurema taevapiirkonna seiramisega.
Teadlased loodavad, et tehiskaaslane suudab ekspluatatsiooniaja vältel tuvastada kuni 20 000 eksoplaneeti, mille kõrval Kepleri teleskoobi saavutused kahvatuvad.
