Paljud loomad on looduses hõivanud väikesed nišid või asunud elama tühjadesse piirkondadesse, kus nad elavad varjatud elu, kuni teadlased nende peidupaigad välja peilivad, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Rühm teadlasi on saabunud laevaga maailmamere sügavaima paiga, Vaikses ookeanis asuva Mariaani süviku kohale.

Nad lasevad vintsiga vette mehitamata sõiduki, mis on justkui omalaadne allveelift, ja hakkavad seda tasapisi põhja poole laskma.

Liftis on kaamerad, mis teel alla põnevaid mereelanikke jäädvustavad, samuti on selle külge kinnitatud makrell –see on sööt, millega teisi kalu ja näljaseid mereloomi ligi meelitatakse. Lift toimib ka püünisena ning lõksu jäänud fauna tõmmatakse hiljem üles teadlastele uurimiseks.

Paar tundi pärast seda, kui lift on vette lastud, on see jõudnud süviku ülaossa. Maailmameres pole sellises sügavuses varem kalu nähtud, mistõttu ajavad teadlased silmad üllatusest pärani – nad näevad ühtäkki ekraanil pisikest, tagasihoidlikku kalakest, kes ujub koguni kaheksa kilomeetri sügavusel. Pole kahtlust – avastatud on uus liik.

See kala on kõigest üks 15 000 kuni 18 000 liigist, mille bioloogid igal aastal meie planeedil elavate loomade nimekirja lisavad. Suure osa uutest liikidest moodustavad putukad, kuid aeg-ajalt avastatakse siiski ka palju suuremaid seni tundmatuid loomi. Nõnda leiti mullu Sumatra saarelt näiteks uus orangutaniliik.

Kanada ja USA teadlaste uurimuse järgi on bioloogidel ees veel palju avastusi. Statistilise analüüsi teel arvutati välja, et kuni 86 protsenti maismaal ja 91 protsenti vees elavatest liikidest on teadlastele veel tundmatud.

Arvutuste järgi on Maal kokku ligikaudu 8,7 miljonit loomaliiki, millest tänaseks on klassifitseeritud üksnes 955 000. Lihtne arvutus näitab, et 7,7 miljonit loomaliiki ehk peaaegu 88% kõigist liikidest on siiani ikka avastamata.

Suurem osa tundmatuid liike on sellised, keda on mitmesugustel põhjustel raske leida: nad on kas väga väikesed või peidavad end raskesti leitavates ja ligipääsematutes elu­paikades.

Avastamata liikide hulk tundub esma­pilgul väga suur, kuid on olemas ajaloolisi näiteid, mis tõestavad, et see arvutus on täiesti õige.

1980. aastal läks rühm teadlasi ekspeditsioonile Panama troopilistesse metsa­desse, et sealset tohutut bioloogilist mitmekesisust uurida. Kõigest 19 puult leiti 1200 mardikaliiki, millest 80 protsenti olid tundmatud.

Loe avastamata liikidest lähemalt novembrikuu Imelisest Teadusest!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena