Autorehvide kulumisastet hinnatakse erinevalt: kui osades riikides võib auto sõita nelja millimeetrini kulunud rehvimustriga, siis mõnes muus riigis lubatakse sõita ka 1,6 millimeetrise mustrisügavusega.

Eksperdid on ühisel arvamusel, et mustri sügavus peaks olema vähemalt neli millimeetrit. Sellest rohkem kulunud rehvide töökindlus hakkab kiiresti langema.

„Uutena on rehvide mustri sügavus tavaliselt 8 mm ringis ja legaalse piirini kulub see paljudel juhtidel kolme kuni viie aasta jooksul. Enne talverehvide velgedele monteerimist soovitan autojuhtidel kontrollida rehvimustri sügavust ja mitte riskida - kui sügavus on alla 5 mm, siis ohtlikuks perioodiks on parem osta uued rehvid.

Talve lõpuks kulub selliste rehvide muster kiirelt kolme millimeetrini või isegi alla selle ning see on juba väga ohtlik,“ ütles Goodyeari müügijuht Eestis Risto Kivisikk.

Pidurdusteekonda mõõdetakse autopikkustes

Viimaste aastate ühe põhjalikuma rehvide võrdlustesti viis läbi Saksa ajakiri Auto Bild, mis testis eelmisel talvel erinevates tingimustes kõrvuti uusi ning kuni nelja ja kahe millimeetrini kulunud mustriga sama mudeli rehve. Testiti nii suve-, talve- kui ka universaalrehve.

Konkreetsetes katsetes erinesid tulemused tunduvalt, mis on loomulik, sest talverehvid töötavad lumel palju paremini kui suverehvid, kuid ka rehvide töökindluse halvenemine kulumisel on protsentuaalselt sarnane.

Esimene test – pidurdamine lumel – näitas, et uued talverehvid peatuvad 50 km/h nullini 29,1 meetriga, kuni nelja millimeetrini kulunud rehvidel 33,5 meetriga, aga kahe millimeetrini kulunud rehvidel alles 34,9 meetri järel.

Erinevus ei näi olevat eriti suur, kuid see on vaid linnas ettenähtud piirkiiruse puhul. Erinevus kaheksa ja nelja millimeetri sügavuse mustriga rehvide pidurdusteekonna vahel on 4,4 meetrit – see on tervelt keskmise auto pikkus! 2 mm mustrisügavusega rehv peatub 5,8 m kaugemal kui uus ning see on juba mikrobussi pikkus.

Juhtimisomaduste testis mõõdeti lumel, millise kiiruse juures hakkab erineva kulumisastme rehvidega auto kurvis libisema.

Erinevus uute ning kahe millimeetrise jääksügavusega rehvide vahel oli vaid 10 protsenti, kuid see võib olla määrava tähtsusega näiteks linnasõidul lubatud kiirusega 50-60 km/h, kus uute talverehvidega saab auto liikumissuunda äkitselt ilmunud takistuse korral korrigeerida. 2 mm mustriga rehvidega selline manööver ebaõnnestub.

Milline on erinevus märjal teekattel? Veel suurem! Täheldati, et kulunud mustriga rehvi puhul tekib vesiliug kergemini ja seetõttu on autot juhtida raskem.

Võtke arvesse talvise perioodi kestust

Auto juhitavuse halvenemine rehvide kulumisel on iseenesestmõistetav, kuid testid kinnitavad ka seda, et rehvi haardeomaduste halvenemine kiireneb mustri sügavuse lähenemisel lubatud piirini.

Kuival teekattel ei ole see ehk nii tuntav, kuid lumel erinevad tulemused meetrites. Rehvimustri kulumine kaheksast nelja millimeetrini mõjutab juhtimisomadusi samavõrd kui kulumine neljalt kahe millimeetrini.

Eriti oluliselt erinevad tulemused märjal teekattel, mis on aga Balti riikides talvehooajal vägagi tavapärane.

„Erinevus uute ja kasutatud rehvide vahel on suur. Paljudes testides ei muutu rehvide omadused rehvimustri sügavuse vahemikus kaheksast kolme millimeetrini märkimisväärselt, aga sealt edasi halvenevad tööomadused eriti kiiresti. Seetõttu soovitavadki rehvitootjad need ümber monteerida enne, kui muster on kulunud "legaalse" piirini ning rehvid ei halvenda auto juhitavust niivõrd märkimisväärselt,“ ütles Kivisikk.

Samal põhjusel ei tasuks enam alla panna talverehve, mille mustri sügavus on alla viie millimeetri. Kesktalveks on see kulunud juba nelja millimeetrini ning sealt edasi veelgi ja selliste rehvidega auto on liikluses oht nii autojuhile endale, tema kaassõitjatele ning loomulikult ka teistele liiklejatele.