Texasest leiti odaotsad, mis võivad Ameerika varase ajaloo ümber kirjutada
Kui siiani peetakse enamasti esimesteks Põhja-Ameerikasse jõudnud suuremaks kultuuriks nn Clovise kultuuri esindajaid, kes jõudsid mandrile umbes 13 000 aastat tagasi, siis nüüd leitud viskerelvade otsad on esmahinnangu põhjal umbes 13 500 - 15 500 aastat vanad, vahendab Daily Mail. See võib viidata, et esimesed kultuurid jõudsid Ameerikasse varem, kui siiani arvatud on.
"Pole mingit kahtlustki, et leitud relvasid kasutati saakloomade jahtimiseks," ütles Michael Waters, uuringurühma juhtiv Texase A&M Ülikooli antropoloogiaprofessor. Mehe sõnul aitavad leiud paremini mõista seda, kuidas ja millal esimesed inimesed Põhja-Ameerikasse jõudsid.
Teadlased väidavad, et leiud erinevad Clovise kultuuri esindajate kasutatud tööriistadest ja relvadest ning võivad seetõttu viidata, et enne Clovise kultuuri kuulunuid jõudis Ameerikasse teine laine inimesi, kes neid edestas.
Clovise kultuuri kuulunud kasutasid nimelt spetsiaalset nn Clovise otsaga odasarnast relva, mille taolisi on leitud nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Põhja-Mehhikost. Kõige vanemate leitud relvade vanus küündib 13 000 aastani. Võrreldes praegustega on relvaotste tüübid aga erinevad ning teadlaste hinnangul võisid areneda Clovise kultuuris kasutatud piigisarnased otsad välja varasemast tüübist, millesarnaseid praegu leiti.
Siiani palju segaseid asjaolusid
Samas ei ole teadlased kindlad, kas samaaegselt viibis Ameerikas kaks eraldiseisvat kultuuri või on Clovise kultuuri relvad lihtsalt välja arenenud praegu leitud relvadest. "Esimeste inimeste Ameerikasse jõudmine oli keerukas protsess ning selle keerukust on näha ka toonaste inimeste geneetilisest koodist," ütles Waters Gizmodole.
Avastuse juures on aga üks probleem: Watersi ja ta meeskonna kasutatud dateerimistehnika võib olla ebatäpne. Alaska Ülikooli arheoloog Ben Potter ütles, et palju täpsem ja kindlam moodus esemeid dateerida oleks kasutada radiosüsinikumeetodit. Waters ja teised projektiga tegelenud teadlased kasutasid aga optiliselt stimuleeritud luminesentsmeetodit, mis on ebatäpsem ning võib anda valetulemusi.
Konsensus: inimesed jõudsid Ameerikasse teisiti kui siiani arvatud
Ühes ollakse aga järjest enam ühel meelel: kui kunagise teooria kohaselt jõudsid inimesed Ameerikasse läbi Siberi ning liikusid läbi Kanada sisemaa, näitavad viimastel aastatel leitud tõendid, et see ei saanud nii olla.
Teadlaste hinnangul võinuks Põhja-Ameerika mandriosa keskel inimeste pikaajalist rändamist võimaldav bioloogiline mitmekesisus (ehk saakloomad) külma taandumise tõttu välja areneda alles umbes 13 000 aastat tagasi. Samal ajal on aga nii Tšiilist kui ka Floridast leitud esemeid, mis dateerivad esimesed piirkonnas elanud inimesed umbes 15 000 kuni 14 500 aasta tagusesse aega.
Nii oletataksegi, et inimesed võisid üle kogu Ameerika laiali liikuda hoopis mööda Vaikse ookeani rannikut. Buffalo Ülikooli teadlaste hinnangul võis sealne teerada inimestele läbitavaks saada umbes 17 000 aastat tagasi. Kui sisemaal poleks inimestel millestki toituda olnud, siis rannikualadel elasid hülged, keda oli võimalik küttida.
