Uuringud: lamellrehvide kasutajad riskivad naastrehvide omanikest rohkem
Mitmed Põhjamaades läbiviidud uuringud on järeldanud, et naastrehvidega autodel on õnnetusse sattumise risk mõnevõrra väiksem, võrreldes autodega, millel on all lamellrehvid. Rehvidel aga süüd ei ole: autojuhid on need, kes valede sõiduvõtetega auto õnnetusse saadavad.
Norras, Rootsis ja Soomes on põhjalikult uuritud, kuidas naast- või lamellrehvid liiklusturvalisust mõjutavad. Tulemused on vastuolulised ning nende tõlgendamisvõimalusi mitmeid. Ning ühest tõde ei ole tänaseni.
Liikluse asjatundjad on jõudnud ühele meelele osas, mis puudutab rehve: sõltumata rehvivalikust, langetab roolis otsuseid autojuht. Valesti valitud kiirus ja valed sõiduvõtted on liiklusõnnetuste juhtumise peamiseks põhjuseks.
Spekuleeritakse, et see on osalt tingitud asjaolust, et lamellrehve kasutavad pigem kogenumad juhid, kes võivad samas oma oskusi üle hinnata ja kelle riskikäitumine liikluses on tõenäolisem.
Naastrehve soovitatakse aga juhtidele, kes ennast kindlalt ei tunne. Võib arvata, et need juhid kohandavad tõenäolisemalt oma sõidustiili vastavalt teeoludele.
Uuringute läbiviijad ei kiirusta statistilist õnnetusse sattumise riski põhjendama ainult lamell- ja naastrehvide olemusliku erinevusega.
Vastuolulised uuringud
2011. aastal avaldati Rootsis suurt vastukaja pälvinud uuring, mis põhines 2000-2010 aastatel kogutud ja analüüsitud andmetel. Uuringust tuli välja, et naastrehvid hoidsid ära koguni 42% õnnetustest, mis võinuks lõppeda inimohvritega.
Samas toodi välja, et 29% juhtudest vähendas õnnetusi autode külglibisemise vastase seadme rakendumine. Hiljem tunnistasid uuringut läbi viinud teadlased, et valim oli liiga väike, et teha põhjapanevaid järeldusi.
Soomes 2014 aastal läbi viidud uuringus leiti, et lamellrehvidega autode juhid on tõenäolisemalt need, kes istuvad rooli alkoholi või narkootikume tarbinuna, kes ületavad kiirust enam kui 20 km/h.
Samuti märgiti uuringu tulemustes eraldi, et lamellrehvidega autode rehvid on keskmiselt kehvemas seisus, võrreldes naastrehve kasutavate autodega.
Uuring ei vaadanud siiski seda, kas rehvide kehvem seisukord võib tuleneda sellest, et neid on kasutatud aastaringselt.
Elektroonilised abid ei aitagi?
Soomes on uuritud, kuidas mõjutavad autode elektroonilised abid talvesõitu ühte või teist liiki rehvide korral. Selgub, et tuntumatest elektroonilistest abidest liiga palju tolku ei olegi.
Näiteks ABS ehk tugeval pidurdamisel pidurite blokeerimist vältiv abisüsteem, mis jõudis seeriatootmisse 70ndatel ja muutus tavaliseks 90ndatel, ei ole enamuse õnnetuste puhul kuigi oluline tegur. Sõltumata sellest, kas autol on all naastud või lamellid, võib juht rapsimisega auto ikkagi võssa ajada.
ESC, ESP ja muud sõiduki stabiilsust mõjutavad abid, mis on tänapäeval kohustuslikud, ei saa samuti kuigi palju aidata olukorras, kus juht harrastab valesid sõiduvõtteid.
Küll aga loodavad juhid auto nutikusele rohkem kui peaks. Mis omakorda tähendab vähemat tähelepanu teele ja ennetava sõidustiili unustamist.
Tulemus? Eks ühel päeval juhtu õnnetus. Ja siis pole vahet, mis rehvid on autol all. Kui ise ei tea, mida teed, ei aita ka 30-sentimeetrised naelad.
See kõik ei tähenda midagi
Väga suure innuga neid tulemusi küll kuulutama minna ei tasu, sest vahed olid siiski liiga marginaalsed, et neid trendideks võiks nimetada, aga kõvasti mõtlemisainet pakuvad need sellegipoolest.
Naast-või lamellrehvi valiku kriteeriumide kohta kirjutame järgmisel nädalal pikemalt Delfis. Seniks aga tuleks mõelda, milliseid sõite talvel kõige rohkem teete, millised on sõiduoskused ning muidugi rahalised võimalused. Sealt edasi on valik juba loogiline.
