Dinosauruste ülemvõimu saladus peitus nende superkopsudes
Mitusada miljonit tagasi olnud Mesosoikumi ajastu hapnikuvaeses õhus oli kiiresti liikuvate organismide välja arenemine keeruline. Velociraptori nime kandvad dinosaurused suutsid aga mõistatuslikult joosta kuni 64 kilomeetrit tunnis. Nende saladus peitus spetsiaalsetes kopsudes.
Väljaanne Science vahendab, et värske uurimuse kohaselt sarnanesid dinosauruste kopsud tänapäeva lindude omadele. Bioloogid on juba ammu teadnud, et lindudel on erilised kopsud ning ka seda, et linnud on välja arenenud ühest dinosauruste harust. Samal ajal ei ole paleontoloogid aga suutnud välja selgitada, kas sellised erilised kopsud on vaid lindudel või olid ka nende eelkäijatel.
Erinevalt inimestest ja teistest imetajatest, kelle kopsud tõmbuvad kokku ja paisuvad, on lindude kopsud kõvad. Selle asemel on neil kõikjal kehas erilised õhukotid, mis võimaldavad hingamist. Lennu ajal hingab lind õhu sisse, see läbib kopsu ja satub õhukottidesse. Tiibade langetades väljub õhk õhukottidest ning läbib kopsu teist korda. Nii saab lind "hingata" nii sisse- kui ka väljahingamisel. Samuti võimaldab selline süsteem pidevat hapniku juurdevoolu ning kulutab vähem energiat kui liikuvate kopsude lahendus.
Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide teadlased kasutasid superkopsude arenemise uurimiseks arvutimudeleid. Nimelt oletavad teadlased, et sellise kopsusüsteemiga kaasnevad rinnakorvis ja selgroos spetsiaalsed luustikutunnused. Neid uurides jõutigi järeldusele, et ka dinosaurustel olid tõenäoliselt lindudele sarnased kopsud.
Kuna Mesosoikumi ajastul ulatus hapnikusisaldus vaid 10-15 protsendini (tänapäeval umbes 20 protsenti), võivad superkopsud olla üks peamisi põhjuseid, miks dinosaurustest kujunes välja niivõrd võimas rühm isendeid. Lisaks sellele avab uurimus lindude kummaliste kopsude saladusi.
"Lindudel on üliarenenud hingamiselundkond ning me oleme alati mõelnud, kuidas see välja arenes," ütles Hiina Teaduste Akadeemia paleontoloog Jingmai O'Connor. Tema sõnul võib nüüd väita, et sellised, lendamiseks ülisobilikud kopsud arenesid esmalt välja dinosaurustel ning jõudsid lindudeni tõenäoliselt nende eellastelt.
Nagu teaduses tihti on, ei ole ka seekordne avastus päris kindel. O'Connori sõnul ei tähenda samasugune luustikuehitus tingimata seda, et kopsud olid kindlasti sarnased. Tema sõnul oleks täielik kinnitus teooriale kopsukude, mis aga nii vanade olendite puhul pole tihti säilinud.
O'Connori enda meeskond leidis hiljuti 120 miljoni vanused fossiiliseerunud linnukopsud, mille juurest leiti ka pehmet kudet, mida teadlased peavad nüüd kõige vanemaks leitud kopsukoeks. Kuigi kõik teadlased pole ühel nõul, et tegemist on päriselt pehme kopsukoega, võimaldaks sarnase dinosauruste kopsude puhul sarnase koe leidmine teooriale kinnituse anda.
Dinosauruste kopse käsitlev uurimus avaldati teadusžurnaalis Royal Society Open Science.
Maailma vanimat leitud kopsukudet käsitlev uurimus avaldati teadusžurnaalis PNAS.
