Küttimise tõttu ähvardab suuri linde kiirem väljasuremine

Maa ajaloos on liigirühmad välja surnud erineva kiirusega, kuna mõned liigid kohanevad kiirete muutustega teistest edukamalt. Tänapäeval on oluliseks liikide väljasuretajaks inimene, kelle aktiivse toimetamise järgselt Maal on liikide kadumine kiirenenud 100 – 1000 korda.

Üheks loomade kohanemist soodustavaks teguriks on liikumisvõime, kuna kiiresti sobimatuks muutunud keskkonnast uude jõudmine võib päästa halvimast. Loomade seas (v.a inimestel) ei ole kiiremat liikumisviisi kui lindude lendamine, mis aga ei tähenda, et linnud oleks väljasuremise eest kaitstud. Mõned linnud on lennuvõimetud ning osa lendavaid liike ei lahku elukohast ka olude kriitiliseks muutudes, mistõttu võib neid uudse olukorra puhul ähvardada Maalt kadumine.

Linnud on põhjalikult kirjeldatud liigirühm ning nende omavaheline sugulus, elukäigutunnused ja ökoloogia on põhjalikumalt teada, kui teistel rühmadel; lisaks on linnuliikide kohta olemas nii globaalsed kui ka regionaalsed ohustatuse hinnangud. Kuna paljude liikide ökoloogia ja elukäigutunnused on sarnased, on looduskaitseliselt oluline tunda, mis ennustavad liikide kadumist. Kõik eelmainitu võimaldab hinnata, millised lindude tunnused ja keskkonna omadused suurendavad väljasuremise riski ning nende tunnuste kaudu ohustatud liikidele rohkem tähelepanu pöörata.

Kas väljasuremine ähvardab kõiki linnuliike võrdselt või on mõned suuremas ohus? Vastuse saamiseks analüüsiti Hiina linnuliikide regionaalset ohumäärangut ja võrreldi seda rahvusvahelise liikide punase nimestikuga. Kaasati ka juba teada liigi väljasuremist mõjutavad tegurid nagu keha ja kurna suurus, liikuvus, koht toiduahelas, elupaiganõudlus, levila suurus, pesa tüüp ja koht, seltsingulisus, rändsus ning küttimine inimeste poolt. Hiina linnustik on väga rikkalik (1372 liiki), millest 146 on ohustatud ja kolm liiki regionaalselt väljasurnud, näiteks valge-toonekurg (Ciconia ciconia), saaruskurg (Grus antigone), taigapüü (Dendragapus falcipennis); 63,8% liikidest ei ole ohustatud, 13,8% on ohualtid, ülejäänud aga kas ohustatud või kriitilises seisus.

Selgus, et oodatust 20% suurem risk välja surra ähvardab koguni 16 sugukonda, neist enim on ohustaud sarvlindlased (Bucerotidae), kurglased (Gruidae), pittalased (Pittidae), faasanlased (Phasianidae) ja haugaslased (Accipitridae). Tunnustest mõjutavad oluliselt rohkem väljasuremist kaks – linnu suurus ja küttimine (suuremaid linde kütitakse sagedamini ja seetõttu on need liigid suuremas ohus).

Hiina linnustiku analüüsimisel saadud tulemused näitavad, et kaitsemeetmed peaksid olema suunatud eelkõige ohustatud linnurühmade ja suurtele, küttide meelisobjektideks olevate liikide kaitsele. Seega võiks linnu suurus ja küttimissurve olla heaks indikaatoriks liigi ohustatuse määramisel, kuid lisaks eelmainituile ohustavad Hiina linnustikku ka elupaikade kadumine või halvenemine, lindudega kaubitsemine, tammide ehitamine veekogudele ja turism. Kuigi murettekitav on, et rahvusvahelise ja Hiina kohaliku punase nimestiku vahel on erinevused, võetakse liikide kaitsmisel inimtegevuse mõju üha enam arvesse.

Wang Y, Si X, Bennett PM, Chen C, Zeng D, Zhao Y, Wu Y, Ding P (2018). Ecological correlates of extinction risk in Chinese birds. Ecography 41: 782-794. doi:10.1111/ecog.03158

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.