Põnev autoajalugu: Žiguli faeton, mis valmis kaskadööride nõudmisel
Kuuerattalise faetoni lugu sai kaudselt alguse sotsialistlikust filmitööstusest, täpsemalt sõbraliku naaberriigi kaskadööride mokakobinast.
Üks koht, kus Nõukogude autotööstuse uudistoodanguga end kursis hoida võis, oligi kahtlemata kinolina, tavainimese käeulatusse sattusid uued Žigulid ja Volgad harva. Trikke tehti uute Žigulidega aga vähe, neid kasutatigi pigem ekraanikaunistustena, ja üks põhjus võiski olla nende raske kättesaadavus, isegi filmitegijate jaoks.
Lisaks kinole armastasid nõukogude inimesed meelt lahutada ka tsirkuses ja autorodeotel. Publiku ees mööda autosid ronimine ja kaelamurdvate trikkidega esinemine oli omal ajal populaarne ja suhteliselt süütu ajaviide.
1979. aastal loodi Volga jõe ääres paikneva Togliatti linnakese autotehasesse spetsiaalne Autorodeo osakond, mille fookus oli filmindusel ja kaautospordil, mille osaks autorodeod olid. Ehitati masinaid, mis pidid üle elama pikad võistlused, kümned nende seljas ronivad trikitajad ning kohalike seiklusfilmide võtteperioodid.
Kuulu järgi saadigi Autorodeo osakonna loomiseks tõuge Tšehhi kaskadööridelt, kes üleolevalt kuulutasid, et Žiguli on võimetu sõitma kahel rattal selle nõrga vedrustuse tõttu. Olgu öeldud, et sel ajal ehitas Škoda tehas legendaarset 120 LS mudelit…
Togliatti tehase insenerid ja konstruktorid võtsid tšehhide laimukampaaniat tõsiselt ning tõestasid järgnevatel aastatel nii nõukogude kui ka välismaistel võttelavadel, et kuuldused nagu ei saaks Žigulist filmiautot või pilkupüüdvat seksikat sõiduvahendit, ei vasta tõele.
