Maailma vanimad fossiilid võivad olla hoopis lihtlabased kivid
NASA teadlase värske uurimuse hinnangul on kaks aastat tagasi Gröönimaalt leitud maailma vanimad fossiilid täiesti tavalised kivimid. "Fossiilid" avastanud austraallane Allen Nutman jääb aga oma esialgse arvamuse juurde, et tegemist on kivististega, vahendab AP.
Tegemist on vastuolulise olukorraga, kuna värskelt teadusžurnaalis Nature avaldatud uurimuse autor on Abigail Allwood, kes oli eelmiste maailma vanimate fossiilide leidja. Kui aga Allwoodi fossiilide vanus oli 3,5 miljardit aasta ringis, siis austraallaste leitud kivistised on NASA teadlase omadest 200 miljonit aastat vanemad.
Allwood käis Gröönimaal ise kohal, et fossiile kontrollida. Tema sõnul ei ole kivimimoodustisel kivististele omast tekstuuri ning ka seesmised struktuurikihid ehk stromatoliidid ei ole sellised nagu mikroorganismidest moodustunud fossiilidel tavaliselt on. NASA teadlase sõnul "kasvas" üks näiline stromatoliidiharu lausa vales suunas.
Allwood kasutas fossiilide uurimiseks ka Marsile saadetavat spetsiaalset instrumenti, millega on võimalik geoloogilisi struktuure keemiliselt kaardistada. Tema sõnul ei näidanud seadeldis ühtegi märki, et tegemist võiks olla tavalise kivi asemel fossiliseerunud eluvormidega.
AP küsis kommentaari ka kolmelt sõltumatult teadlaselt, kes kõik olid päri NASA teadlase hinnanguga, et tegemist on tõenäoliselt tavaliste kivimitega. Näiteks ütles Connecticuti Ülikooli teadlane Pieter Visscher, et kuigi ta oli Austraalia teadlaste töö tulemustest rabatud, ei veennud need teda eriti, et tegemist on tõesti maailma vanima fossiiliga. Tema sõnul oli Allwoodi töö oluliselt põhjalikum ning kogutud andmete põhjal võib üpris kindlalt öelda, et tegemist ei ole kivistisega.
Fossiilid avastanud Allen Nutman jääb aga oma arvamuse juurde. Tema ja temaga koos töötanud teadlaste sõnul uuris Allwood kõigest ühte fossiilsed kivistist ja ka seda kõigest selle kaugemast otsast. Samuti ei uurinud NASA teadlane austraallaste poolt kogutud näidiseid, mida need ameeriklasele lahkelt pakkusid. "See on tavaline stsenaarium, kus võrreldakse õunu ja apelsine," kirjutasid Austraalia teadlased pressiteates. "Seega on ka vältimatu, et meie tulemused ei kattu."
Belgias asuva Liege'i Ülikooli sõltumatu teadlane Marie Catherine Sforna võttis kogu saaga lihtsalt kokku: "Varajaste elu jälgede otsimine on keeruline ülesanne ning tekitab tihti teravaid vastuolusid."
