50 000 tuleriidal põletatud naist: keskaegse nõiajahi üks õõvastavamaid tulemusi
Sajandeid oli nõidumine kõige hullem kuritegu, mida üks naine võis sooritada. Kui naisele langes kahtlus nõidumises, võis ta olla üsna kindel, et lõpetab leekides, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Viimast korda heitis timukas pilgu naisele, kelle ta oli posti külge sidunud. Seejärel pistis ta leegitseva tõrviku naise paljaste jalgade alla kuhjatud haokubusse. Tuli hakkas kiiresti hoogu koguma ja peagi karjus naine valust.
Saksa linna Fulda katedraali ees asuvat väljakut täitis tol 1603. aasta sügispäeval paks suits. Pealtvaatajad tõmbusid kuumuse tõttu tulest eemale, kuid nad ei pääsenud suitsust ja kõrbenud liha lõhnast. Lõpuks naise karjed vaibusid. Raseduse lõppstaadiumis Merga Bien oli viimaks rahu saanud.
Platsil naeratas Balthasar von Dernbach rahulolevalt. Fulda vürst-abtina oli ta äsja alustanud oma elu üht tähtsaimat missiooni põletada nii palju nõidasid kui võimalik. Asjaolu, et Merga oli rase ja seaduse järgi ei tohtinuks teda põletada, ei muutnud midagi. Süüdistuse kohaselt oli lapse tema kõhus sigitanud saatan ise.
Õnnetu Merga Bieni surm oli alles algus. Järgmise kolme aasta jooksul laskis Balthasar von Dernbach piinata rohkem kui 250 inimest. Nood tunnistasidki, et on söönud väikeseid lapsi, tapnud mürgiga kariloomi ning osalenud kuratlikel öistel pidudel, nn nõiasabatitel, kus nad muu hulgas olid suudelnud saatana tagumikku.
Nõidade tuleriidad leegitsesid mitte ainult Fuldas. Lõkked lõõmasid Ungarist Šotimaani ja süüdistatute südantlõhestavad karjed kerkisid taevani.
Miks nõiajaht siiski alguse sai ja mida see kaasa tõi, sellest loe lähemalt oktoobrikuu Imelisest Ajaloost.
