Suurriikide ja erafirmade võidujooks: kes saadab esimesena inimese Marsile?

Ei ole vist vaieldav, et järgmine taevakeha, millele inimene pärast Kuud oma jala maha paneb, on planeet Marss. Kosmoseaparaatidega on punast planeeti lähemalt uuritud juba alates 1960. aastaist, mil külma sõja vastaspooled USA ja Nõukogude Liit hakkasid sinna oma sonde saatma. Juba siis olid olemas ka esimesed ideekavandid, kuidas võiks inimene Marsile jõuda. Möödunud aastakümnetel on selliseid ambitsioonikaid plaane tehtud ridamisi, kuid paraku on need kõik rahastuseta toppama jäänud. Viimasel ajal räägitakse inimese Marsile lennutamisest üha häälekamalt ning ametlikult on selle sihi endale võtnud nii USA, Euroopa, Hiina ja Venemaa kosmoseagentuurid kui ka mitu erainvestorit. Kui kaugel on hetkel inimkond oma järgmisest „suurest hüppest“?

Kui meie lähimal naabril Veenusel valitseb 460-kraadine põrgukuumus, siis Marsil on „meeldivalt jahe”. Tõsi, see jahedus võib planeedi pinnal sõltuvalt aastaajast ulatuda Celsiuse skaalal –143 kraadist kuni 35 kraadini. Samas on Maal registreeritud temperatuuriäärmused –89 ja 57 kraadi.