Veelgi enam, teadlased ei toonud ilmale vaid üht tervet hiirt, vaid lausa 29. Kokku kasutati selle tarvis 210 embrüot, mis näitab, et protsess on siiski väga ebausaldusväärne. Teadlased ütlesid CNN-ile, et emasloomade tüvirakkudest sünnitatud hiired elasid normaalse eani ja olid võimelised ise poegima, kuid neil esines mõningaid "pisidefekte". Seejuures proovisid teadlased sarnast asja ka meessoost hiirte tüvirakkudega, kuid nende "järglased" suutsid elada pärast sündi kõigest paaripäevaseks.
"Me leidsime, et kahe "emaga" hiirte puhul on võimalik paljunemise defektid peaaegu elimineerida ning ka kahe "isaga" loomade paljunemise barjääri on võimalik ületada," ütles uurimusega tegelenud teadlane Wei Li. Teadlaste sõnul kannustas neid asja uurima see, et mõned loomad, näiteks kalad, kahepaiksed ja roomajad on võimelised liigikaaslastega olenemata soost paljunema, kuid teised loomaliigid seda ei suuda.
Geenid eemaldati CRISPR Cas9 nime kandva geenitööriistaga, mis võimaldab geenide muutmist ning näiteks haigusi kandvate geenide eemaldamist, kuid samal ajal tõstatab sellise tehnoloogia kasutamine inimestel terve hulga eetilisi ja filosoofilisi küsimusi.
Näiteks on üheks selliseks mureks nn "disainerbeebide" probleem - inimesed saaksid tulevikus oma laste geene muuta ning seeläbi kutsuda neis esile soovitavaid tunnuseid. Spetsialistide hinnangul oleks see võimalik, kuid kätkeks endas märkimisväärseid riske - kuna inimesed ei mõista geenide toimist veel piisavalt hästi, võib tulevikuperspektiivis geenide eemaldamine selliste "disainitud inimeste" järeltulijaid ohustada.
Huvilised saavad täpsete kasutatud meetodite kohta lähemalt lugeda Cell Stem Cell teadusžurnaalist.