Uuring kinnitab – kiirlaenude parem kättesaadavus aitab vargusi vähendada

See pole vast mingi saladus, et avalikkuse suhtumine kiirlaenudesse (ehk SMS-laenudesse) on valdavalt negatiivne. Paljuski on see seotud tavapärasest kõrgema intressiga, mida kiirlaenupakkujad küsivad. Arvatakse, et kiirlaenude kasutamine soodustab inimeste finantsraskustesse sattumist ja sotsiaalselt niigi haavatavate gruppide vaesumist.

Kuigi ettevaatamatu laenukäitumine võib tõepoolest finantsraskusteni viia, ei maksa siiski arvata, et kiirlaenud on üheotsapiletiks eraisiku pankrotti. Tõsi, võrreldes pangalaenudega on kiirlaenud kõrgemate riskide tõttu keskmisest kallimad, kuid see ei tähenda kaugeltki seda, nagu ületaksid kiirlaenudega seonduvad puudused nende eeliseid või et need eelised puuduvad sootuks. Samuti ei pea paika arvamus, nagu mõjuks kiirlaenuettevõtete ja teiste pangaväliste krediidiandjate eemaldamine majapidamiste finantskäitumisele positiivselt ning laenuturgu tervendavalt.

Kiirlaenude kättesaadavuse mõju Oregoni osariigi näitel

Kiirlaenuettevõtete tegevust ja sellega seonduvaid mõjusid on rahandusteadlased juba pikalt uurinud. Olgugi et teadusuuringute tulemused on vastuolulised, ei saa vaatamata sellele üheselt väita, justkui tooksid kiirlaenuettevõtted ainult halba. On analüüse, mis viitavad, et kiirlaenude võtmine ei halvenda majapidamiste finantsolukorda ja krediidivõimekust. Veelgi enam, erinevalt üldlevinud arusaamast võib kiirlaenuettevõtete tegevuse piiramine ja kitsendamine anda oodatust vastupidise efekti.

Jonathan Zinman (2010)¹ uuris näiteks kiirlaenude kasutamise õiguslikku piiramist USA Oregoni osariigi näitel. Kiirlaenude kasutamise õiguslik piiramine väljendus Oregoni osariigi võimude kehtestatud maksimaalsetes intressimäärades kiirlaenudele 2007. aastal. Selle meetme tulemusena vähenes osariigis küll lühiajaliste laenude võtmine, kuid kaasnes ka paljude laenuvõtjate finantsolukorra halvenemine. Nimelt pidid paljud laenuvõtjad hakkama kasutama märksa halvemaid alternatiive, pankade arvelduskrediite ning maksete tasumistega hilinemist teiste seas.

Laenutsükli lõks

Chicago ülikooli teadlane Adair Morse’i 2011. aastal avaldatud artikkel² analüüsis aga seda, kas ligipääs kiirlaenudele halvendab või leevendab eraisiku finantsraskusi. Uuringus leiti, et ligipääs kiirlaenudele on heaolu parandava mõjuga, sest kiirlaenud aitavad leevendada näiteks hüpoteegi sundmüügiga (ingl foreclosure) seotud riske. Samuti jõuti artiklis järeldusele, et kiirlaenude olemasolu aitab vähendada vargusi, sest potentsiaalne varas võib poevargusest loobuda, kui on võimalik raha laenata.

A. Morse’i tulemused on paljuski kooskõlas Neil Bhutta 2014. aastal avaldatud artikliga³, milles leiti, et kiirlaenude võtmine ei avalda mõju eraisiku krediidikõlblikkusele, kohustuste täitmatajätmisele või laenulimiitide ületamise tõenäosusele.

2011. aastal avaldatud uuringus⁴ selgitasid Marc Anthony Fusaro ja Patricia J. Cirillo majandusliku eksperimendi abil, kas kõrgete intressimääradega kiirlaenud võivad ajada laenuvõtja nn laenutsükli lõksu ehk olukorda, kus seni võetud laenu tagasimaksmiseks on vaja võtta uus laen, mille katmiseks on vaja võtta omakorda uus. Eksperimendi käigus jõuti tõdemuseni, et kõrge intressimääraga tarbimislaenud ei põhjusta krediiditsükli tekkimist.

Tänapäeval on kiirlaenuettevõtted finantssektori lahutamatuks osaks, millel on oma kindel tarbijaskond ja tegevuse eesmärk. Loomulikult pooldavad kiirlaenuettevõtted asjakohaseid regulatsioone, kuna selgetest mängureeglitest võidavad lõppkokkuvõttes kõik. Ei maksa arvata, et kiirlaenuettevõtted on huvitatud raha teenimisest iga hinnaga ning ei hooli oma klientide heaolust. Credit.ee OÜ teeb endast parima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, mis on üheks kliendi rahulolu garantiiks. Just rahulolevad kliendid on eduka ja jätkusuutliku äri aluseks.

Viidatud artiklid:

1. Zinman, J. (2010). Restricting consumer credit access: Household survey evidence on effects around the Oregon rate cap. Journal of Banking & Finance 34(3), 546–556
2. Morse, A. (2011). Payday lenders: Heroes or villains?. Journal of Financial Economics 102(1), 28–44
3. Bhutta, N. (2014). Payday loans and consumer financial health. Journal of Banking & Finance 47, 230–242.
4. Fusaro, M. A., Cirillo, P. J. (2011). Do payday loans trap consumers in a cycle of debt? 42 p.

Tähelepanu! Käesolev tekst on kirjutatud finantsteenuseid osutava organisatsiooni poolt. Enne finantsteenuse lepingu sõlmimist soovitame Teil tutvuda finantsteenuse tingimustega, konsulteerida spetsialistiga ning tutvuda krediidi kulukuse määra näidistega.