Illusiooni eesmärgiks on tõestada ja näidata, kui lihtsasti on aju segadusse aetav, kui informatsiooni tuleb korraga vastu võtta mitmelt meelelt, vahendab Science Alert. Helisignaale ja valguse välgatusi vaadates tundub justkui välgatusi ning helisid oleks sama palju, kuigi tegelikult on välgatusi vähem või vastupidi. Kui näiteks kostab kolm piiksatust, aga kaks välgatust, tekitab aju ühe juurde, kui kaks piiksu ja kolm välgatust, kaotab aju ühe ära.

Illusioon on üles ehitatud aju võimele luua seoseid varasemate kogemustega. Kui meil on juba peas mingisugune seos tekkinud - antud juhul näiteks piiksude ja välgatuste puhul - on aju aldis sarnaseid seoseid ka edaspidi looma.

"Kuidas aju reaalsust mõistab, kui eri meeltest saadud informatsioon on segane ja vastuoluline? Inimmõistus kasutab selleks varasematel tähelepanekutel tuginevaid oletusi," selgitas üks teadlastest, Noelle Stiles Science Alertile. Tema sõnul on just sellised oletused illusioonide tekkimise aluseks - tegemist on lihtsalt aju üritusega olukorda adekvaatselt mõista.

"Selle uuringu olulisus väljendub kahes asjas - esiteks näitab see, et aju kogemustele ehitamise võime on inimmeelte kontrollis väga oluline tegur, olenemata sellest, kas tegemist on ühe või mitme meele abil tajumisega," ütles Caltechi teadlane Shinsuke Shimojo. "Teine oluline avastus on see, et sellised illusioonid on ühed vähestest, kus heli tajumine mõjutab nägemisvõimet ja mitte vastupidi," ütles Shimojo.

Milleks sellised teadmised kasulikud on? Teadlaste sõnul saame me rohkem infot selle kohta, kuidas aju otsuseid teeb ja infot meile esitab. Kuigi aju keerulisematest funktsioonidest aru saamiseni on meil veel tükk maad minna, on tegemist siiski olulise sammuga, mis aitab inimmõistust ja tajusid mõista.

Vaata illusiooni ülalolevast videost!