Kes on võlts, kes mitte? Jooksutasime Eesti prominentpoliitikute Twitterid läbi valejälgijaid tuvastava tarkvara
Sotsiaalmeedias endast populaarse kuvandi tekitamine on tänapäevase veebisuhtlusega kaasnev kõrvalnähtus. Uurisime Eesti poliitikute Twitteri-kontosid, et näha, kellel neist on pärisjälgijad ning kelle konto on vaid kaunis fassaad. Lisaks uurisime ka paari välismaist poliitikatähte.
Kasutasime analüüsiks Sparktoro loodud võltsjälgijate tuvastamise algoritmi. Audit hõlmab 2000 suvaliselt valitud jälgijat ning analüüsib kokku umbes 25 faktorit, mis aitavad tuvastada, kas jälgijad on mitteaktiivsed ja/või robotid. Siin on Forte uurimistöö tulemused:
Jüri Ratas (7 818 jälgijat, 35% valejälgijaid)
Eesti peaministri Jüri Ratase Twitteri jälgijatega on seis võrreldes teiste kontodega väga hästi. Peaministril on võltsjälgijaid kõigest 35%. Tarkvara küll ütleb, et Ratase konto ja ka teiste Eesti poliitikute kontode sarnastel twitterilehtedel on valejälgijaid keskmiselt 18,5%, seega on peaministri jälgijaskonnal veel arenguruumi.
Kersti Kaljulaid (15 533 jälgijat, 29,2% valejälgijaid)
Kui Ratas on tubli, siis Kaljulaid on Twitteris veelgi tublim, eriti arvestades, et tal on rohkem jälgijaid: vaid 29,2% võltsjälgijaid on meie valitud poliitikute seas kõige parem tulemus. Ka Kaljulaid kuulub Ratasega samasse gruppi, millel on keskmiselt 18,5% valejälgijaid. Nii on isegi temal keskmise tulemuseni veel tükk maad minna.
Taavi Rõivas (41 231 jälgijat, 73,2% valejälgijaid)
73,2%! Tegemist ei ole trükiveaga, vaid endisel peaministril on uskumatult suur valejälgijate arv. Tarkvara hinnangul võib neid olla koguni 30 181. Arvestades Rõivase followeride hulka võrreldes teiste prominentsete Eesti poliitikute jälgijate arvudega, tundub selline võltsjälgijate number täiesti tõenäoline. Jah, ka Rõivas kuulub sellesse gruppi, kus normaalne võltsjälgijate hulk on 18,5%.
Toomas Hendrik Ilves (97 037 jälgijat, 55,8% valejälgijaid)
Endise presidendi konto on üks kõige suuremaid eestlasele kuuluvaid Twitteri kontosid üldse. Arvestades, et hinnanguliselt 55,8% kogujälgijatest on aga võltsid, satub endise presidendi eesrindlikkus ja maine Eesti eestkõnelejana ohtu. Kui maailma peale on vaid umbes Pärnu suurune hulk inimesi, kes sind jälgivad, võib e-Eesti evangelisti staatuse maha matta. Kuid Twitter ei olegi enam populaarne, ega ju?
Sven Mikser (3 457 jälgijat, 32,3% valejälgijaid)
32,3% on siinses testis hea tulemus. Küll aga tasub siinkohal silmas pidada seda, et Eesti välisministril ja ühel kõige populaarseimal sotsiaaldemokraadil on Twitteris teistega võrreldes vähe jälgijaid. Ühesõnaga lihtne ja lollikindel loogika - vähe jälgijaid, vähe võltsjälgijaid.
Paar välismaist hitti:
Dalia Grybauskaite (259 218 jälgijat, 83,7% valejälgijaid)
Loomulikult võrdleme end pidevalt naabritega ning Balti regioonist on ilmselt maailmas kõige tuntum poliitik Leedu president. Sellest annab aimu ka jälgijate arv, mida on mitu korda rohkem, kui Eesti poliitikutel. Siinkohal on aga üks suur "aga". Proua Grybauskaite jälgijatest lausa 83,7%, ehk 216 965 on võltsjälgijad! Kui need ära korjata, jääb alles kõigest 40 000 jälgijat, mis paneb daami samale pulgale meie endise presidendi Toomas Hendrik Ilvesega.
Grybauskaite on aga ka teisest klassist kui Eesti poliitikud - kui kõigi Eesti poliitikute puhul oli keskmine sarnaste kasutajate valejälgijate protsent 18,5, siis Grybauskaite puhul on see 32. Kas tegemist on Leedu poliitika eripäraga?
Donald Trump (54 974 713 jälgijat, 61% valejälgijaid)
Maailma poliitikute tippklassil ja lähiaastatel enim kõneainet pakkunud poliitikul on võltsjälgijaid 61%, ehk hinnanguliselt 33 534 575 kasutajat. Trumpi ennast see analüüs loomulikult absoluutselt ei morjenda, sest Twitter on tema mänguväljak, kus ta ise reegleid seab. Sotsiaalmeediaplatvorm on USA 45. presidendi üks lemmiksuhtlusviise ning ta võtab sellest igas suhtes maksimumi - võltsjälgijatega või ilma.
Kel on soovi täpsemalt uurida kasutatud programmi metoodika kohta, saab seda teha inglise keeles SIIN.
