Teadlased lõid kvantarvutis maailma esimese "tehisliku eluvormi"

Teadlased lõid esimest korda arvutis pesitseva eluvormi, mis (või kes?) paljuneb, areneb, sünnib ja sureb täpselt nagu kõik teised Maa olendid. Asjaosaliste hinnangul aitab programm paremini mõista elu päritolu ja selle arengut.

Kogu protsess toimub Baskimaal, kohaliku ülikooli IBM QX4 kvantarvutis, vahendab Digital Trends. "Meie uurimistöö ühendab kaks varasemalt mitte seotud valdkonda - tehislikud eluvormid ja kvantarvutid," ütles üks projektiga tegelevatest teadlastest, Lucas Lamata. Tema sõnul on uurimistöö eesmärk välja uurida, mis on väikseim võimalik eluvorm, mis suudab end paljundada ning toimida eluvormi sarnaselt, kuid uurida ka elu arengut ning sellega seotud süsteeme.

Teadlasi huvitab, kas elu unikaalsed tunnused avalduvad DNA-tasandil või toimuvad need veel väiksemal skaalal, kus valitsevad juba kvantfüüsika seadused. Selle uurimiseks loodi kaks simuleeritud eluvormi, mida esindasid kaks kvantbitti ehk üliväikest infoühikut. Kuna kvantarvutite puhul ei pea jääma informatsioon ainult ühtede ja nullide kujule, vaid võib paigutuda sinna vahemikku, on simulatsioonis esindatud ka meie tavaeludes esinev juhuse tegur.

Üks testis kasutatud kvantsüsteemi osa kujutas endast genotüüpi, teine fenotüüpi. Genotüüp on see pärilik informatsioon, mis peitub meie sees, fenotüüp tähendab väliseid tunnuseid, milles see info väljendub. Teadlased programmeerisid olendid paljunema, arenema, muteeruma ja ka surema. Selgus, et sellised üliväiksed kvantsüsteemid suudavad edukalt jäljendada bioloogilist käitumist ning just kvantsüsteemide terviklikkus mängib seejuures olulist rolli.

Lisaks tõestasid teadlased 2015. aastal esitatud mudelitel põhinevat hüpoteesi, mille kohaselt on elu arenenud "evolutsioonialgoritmi" alusel ning said selgeks, et tehislikud kvanteluvormid on võimelised edukalt ka elu kujunemise ja evolutsiooni suguseid keerukaid protsesse simuleerima.

Teadlaste hinnangul ei soovi nad vastata küsimusele, kas elu päritolu on kvantmehaaniline. "Me tahtsime tõestada, et mikroskoopilised kvantsüsteemid on võimelised kodeerima kvanttunnuseid ning bioloogilist käitumist, mida tavaliselt seostatakse bioloogiliste organismidega," ütlesid uurijad.