Google sulgeb pärast hiid-andmeleket Google+ veebiteenuse (keegi eriti seal nagunii ei hängi)
Peamiselt foto ja video jagamise keskkonnana tuntud Google+ sündis 2011. a juunis ja kogub SimilarWebi analüütikute andmetel veel nüüdki 200 miljonit lehekülastust kuus – aga 90% külastusi kestab alla viie sekundi.
Pole siis ime, et Google otsustas võrgustiku sulgeda – tavakasutajatele. See juhtub järk-järgult kümne kuu jooksul.
Ärikasutaja-teenusena jääb Google+ alles ka edaspidi. Autorfirma leiab, et sellest ongi rohkem kasu kolleegidega suhtlemisel, keskkond on ju tõhusalt küberturvatud.
Google on teenuse promomisest juba ammu tasapisi tagasi tõmbunud. 2014. aastal ei sundinud firma enam Google'i kontot tehes ka Google+ kontot looma. 2015. aastal hakkasid Google+i viivad lingid kaduma Gmaili keskkonnast.
Surmahoobiks võib aga pidada seda, et Wall Street Journal tõi eile avalikkuse ette Google+iga seotud suure andmelekke.
Tarkvaranõrkus võimaldas ajavahemikus 2015-2018 kolmandatel osapooltel sotsiaalvõrgustiku kasutajate privaatandmetele ligi pääseda. Andmetele nagu sooline kuuluvus, profiilipildid, sünniaeg, nimed, e-posti aadressid, elupaigad, amet ja suhtestaatus.
Leke puudutas 496 951 ehk ümmarguselt poolt miljonit kasutajat. Väidetavalt keegi seda ligipääsu kurjasti ei kasutanud, aga Google otsustas kogu lugu siiski varjata, et mingitel riiklikel kontrollijatel ei tekiks isu hakata nende tööd jõulisemalt jälgima ja reguleerima.
Peagi puhkes ka Facebooki Cambridge Analytica skandaal ja G-maja kõrgem juhtkond ei tahtnud riskeerida rivaali asemel avaliku tähelepanu keskmesse sattumisega.
Google ise avastas nõrkuse kuuldavasti tänavu märtsis ja parandas ruttu ka ära.
