Võrreldes Maa Kuuga on avastatud taevakeha tohutu ning on oma suuruselt umbes Neptuuni suurune. Võimalik kuu tiirleb ümber Jupiteri suuruse planeedi, mille nimeks on Kepler 1625-b ning millel on Jupiteriga võrreldes umbes kümme korda suurem mass.
Objekti avastajaks võib pidada NASA Kepleri kosmoseteleskoopi, mis suurepäraselt oma otstarvet täidab. Varasemalt just eksoplaneetide otsimiseks ehitatud teleskoop uurib nüüd lihtsalt erinevaid kosmilisi kehasid ja nähtuseid - sealhulgas avastab jätkuvalt eksoplaneete ja nagu näha, ka kuusid. Pärast avastamist jälgiti võimalikku kuud, mis kannab nime Kepler 1625b-i, edasi Hubble'i teleskoobiga.
Vaatamata sellele, et arvatakse, et tegemist võib olla kuuga, ei ole teadlased avastuses tegelikult üldsegi kindlad. "Me oleme üritanud välistada kõik muud võimalused. Meie hinnangul ei ole tegemist kosmosesüstikute, lähedal asuvate planeetide ega tähtede tekitatud anomaaliaga ning hetkel välja pakutu on ainus hüpotees, mis suudab kogutud andmeid selgitada," ütles Columbia Ülikooli teadlane David Kipping BBC-le. Teine uurimusega seotud teadlane, Alex Teachey, rõhutas samuti, et esimesest eksokuust teada andmine on tõsine saavutus ning seetõttu tahetakse olla oma avastuses kindlad.
Kuigi uuringutulemused viitavad, et tegemist võib tõesti olla esimese eksokuuga, on taevakeha puhul ka veel palju küsimusi, millele teadlased vastuseid ei suuda leida - näiteks on kummaline kuu tohutu suurus, samuti ei käitunud see jälgimisperioodil päris nii, nagu teadlased olid ennustanud ning ilmus näiteks uurimisalasse umbes tund aega varem kui oodati.
Teadlased on praeguseks avastanud kokku umbes 3500 eksoplaneeti, millest umbes 2300 on avastanud Kepleri kosmoseteleskoop. Samal ajal on käinud ka otsingud eksokuude leidmiseks, kuid siiani pole veel ühtegi leitud.
