1920. aastatel kihutasid mitmed eestlased tööjõupuuduse tõttu Aafrika südamesse ja lõid seal oma koloonia

Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul sobib ajas tagasi vaadata ja meenutada neid kaasmaalasi, keda elu esimesel omariiklusajal ühel või teisel põhjusel Aafrikasse viis. Mõned neist jõudsid otse Aafrika südamesse – nii on teinekord kutsutud Kongo jõe basseini –, piirkonda, kus tõsiseks väljakutseks on nii ekvatoriaalne niiske ja palav kliima kui ka sellega kaasnevad troopilised haigused.

Eesti Vabariigi algusaastad olid keerulised nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes, mis sundis mitmeidki eestimaalasi otsima paremaid elutingimusi välismaalt. Väljarände suurim laine jäi aastatesse 1925–1927. Aafrikasse mindi üldjuhul harva ja kui seda tehti, siis eelistati klimaatiliselt sobivamaid piirkondi – näiteks Põhja-Aafrikat (Alžeeria, Maroko) või Lõuna-Aafrika Uniooni, millest kujunes alates 1920. aastate teisest poolest üsnagi populaarne sihtkoht.