Eesti Vabariigi algusaastad olid keerulised nii majanduslikus kui ka poliitilises mõttes, mis sundis mitmeidki eestimaalasi otsima paremaid elutingimusi välismaalt. Väljarände suurim laine jäi aastatesse 1925–1927. Aafrikasse mindi üldjuhul harva ja kui seda tehti, siis eelistati klimaatiliselt sobivamaid piirkondi – näiteks Põhja-Aafrikat (Alžeeria, Maroko) või Lõuna-Aafrika Uniooni, millest kujunes alates 1920. aastate teisest poolest üsnagi populaarne sihtkoht.