Teadlaste ja ettevõtjate koostöö on Eestis võimatu? Faktid väidavad vastupidist
Puudub vastastikune huvi ning Eestis pole piisavalt meetmeid teadus- ja ettevõtlussektori vahelise koostöö tõhustamiseks. Heidetakse ette mõlemapoolset vähest huvi, ettevõtete soovi kiirele tulemusele ning teadlaste passiivsust uuringute tegemisel kommertsiaalsete toodetega. Siiski ei saa nende väidetega nõustuda.
Näiteid Tartu Ülikooli teadlaste ja ettevõtete koostööga on väga palju. Olgu siin märgitud kas või maailma üks suurimatest gaasifirmadest, Saksa ettevõte Linde AG gaasiballoonide korrosioonikindlamaks muutmine või Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nutika spetsialiseerumise rakendusuuring ning Navis OÜ klaasplasti pinnauuringud. Lisaks koostöö aktsiaseltsiga Riigi Kinnisvara, suurpankadega Swedbank, SEB jpt.
Edukas koostöö
Mahukama ja pikaajalisema näidetega erinevatest koostöödest saab välja tuua piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3 eduloo. Just nimelt selle teadusavastuse ja arengu taga on teadlaste pikk koostöö erinevate ettevõtete ning tööstusega - seda nii Eestis, Hollandis, Soomes, Koreas kui Prantsusmaal.
Kindlasti pole enam uudiseks, et ME-3 nn hea bakteri sünnilugu pärineb ühe Tartu lapse seedetraktist. Bakteri täpsem uurimisvajadus tekkis 1990. aastate keskel, kui teadlased soovisid uurida Rootsi laste suuremat allergilisuse taset võrreldes Eesti lastega. Eesti-Rootsi laste bakterite uurimisprojekti juhtinud emeriitprofessor Marika Mikelsaar märkas, et osadel bakteritel on imeline omadus toetada kasulike bakterite arengut ja hävitada halbu.
Üsna pea palus teadlastelt abi Hollandi ettevõte Mona. Nende sooviks oli, et uuritaks ka nende bakterikollektsiooni, et seeläbi analüüsida eakate tervist. Kogutud teadmiste ja oskuste abil avastati 1995. aastal bakter, millel on hävitav mõju kahjulikele mikroobidele ja kasulik mõju inimorganismile ning see bakter pärines just nimelt Eesti proovidest.
Koostöö ettevõtete ja tööstusega sai suurema hoo sisse siis, kui otsustati korraldada seminar, kus tutvustati Tartu Ülikooli teadlaste piimhappe bakterit. ME-3 kasutamisest oma toodetes olid huvitatud Vana Kuuste piimatööstus (Tervisejuust pikantse juustu baasil), Tallinna farmaatsiatehas (kapslid kliiniliste katsete läbiviimiseks) ja ettevõte Tere (erinevad piimatooted).
Esimeseks kliendiks tootmismaastikul sai 2002. aastal väikeettevõte Vana-Kuuste piimaühistu. 2003. aastal alustati koostööd Võru juustutehasega. Samal aastal hakkas aga tõhusaim arendustöö käima ettevõttega Tere, see koostöö kestab tänaseni.
AS Tere ja Tartu Ülikooli teadlaste ühisuuringute tulemusena selgus, et ME-3 jääb ellu erinevates piimatoodetes – keefiris, jogurtis kui ka kohukestes ning tootearenduste käigus sündis Helluse tootesari (aastal 2003), mis on väga populaarne siiani.
Lisaks populaarsusele on Helluse keefiri pikaajaline kasutamine kasulik. Inmorganismi biokeemikud Tiiu Kullisaar ja Mihkel Zilmer tõdevad, et Helluse keefir vähendab inimkehas põletikku, kuna sisaldab antimikrobiaalset-antioksüdantset probiootikumi Lactobacillus fermentum ME-3. Bakter takistab ja surub alla põletikuga seotud haigusi, eriti diabeedieelset seisundit ja südame-veresoonkonna haigusi. Erinevad uuringud (sh kliinilised uuringud) nii Eestis kui ka mujal maailmas on korduvalt näidanud ME-3 häid omadusi.
AS Tere on bakterit sisaldavaid piimatooteid müünud Soomes, Lätis, Leedus ja Venemaal.
Koostöö ei tunne riigipiire
Erinevaid koostöösidemeid ME-3 bakteri kasutamiseks tuli aegade jooksul aina juurde ning siin tuli kasuks ka teaduspublikatsioonid, mis aitasid toetada toodete reklaamikampaaniaid.
Kindlasti tuleb silmas pidada, et igasugune arendustöö ja partnerite otsimine, eriti välispartnerite otsimine, on pikaajaline protsess. Esimeste välisettevõtetena soovisid bakterit kasutada soomlaste Raisio ja Osuskuunta Maitokolmio. 2010. aastal tulid Lõuna-Koreas müügile sealse ettevõtte Maeil Dairies`i tooted. Aastaid tehti koostööd veel Kanada - Prantsuse ettevõte Lallemand`iga.
2012. aastal võttis teadlastega ühendust juba Prantsuse firma VF Bioscience. Ettevõte otsis kardiovaskulaarsete haiguste ennetamiseks antioksüdantset koostisainet, mida saaks kasutada toidulisandites ning läbi teadusartiklite jõuti ME-3 bakteri antioksüdantse mõju kliiniliste uuringuteni.
Koostöö tulemusena jõuti toidulisandi koostise ja vormi lõpliku lahenduseni. Nii jõudis bakter ka toidulisanditesse ja apteegikaubaks.
Litsentsileping Prantsuse ettevõttega sõlmiti 20. aastaks ja firma toidulisandeid müüakse 15 riigis. Eksootilisemad neist on Lõuna-Aafrika Vabariik, Filipiinid ja USA. Järgmiseks oodatakse toodete müügile tulemist Jaapani turul.
Kindlasti tuleb siin rõhutada, et litsentsileping on kasulik mõlemale osapoolele. Avastuste litsentseerimine ettevõttesse võimaldab aga mitmekesistada firma enda tootmisprotsessi ning rikastada toodete portfelli olles nii abiks ettevõtte turuosa suurendamisel ja koostöövõimaluste edendamisel.
Võimalusterohke tulevik
Selgelt on näha, et toiduainete tööstus hindab innovatiivset mustrit ning ettevõtted suunduvad teaduspõhiste uuendustega toodete poole.
Praegu kasutatakse kasulikku bakterit piimatoodetes ja toidulisandites, kuid rakendusvõimalusi, kus seda veel teha saaks, on teisigi. Võimalusteks on veel naha- ja ilutooted, kuid ka toiduainetööstus. Näiteks šokolaad, salatiõlid ja taimsed piimataolised vedelikud ning miks mitte ka nn meditsiiniline toit, kus kasulik bakter oma omadustega aitab toitaineid kergemini omastada.
Kindel on see, et igasugune toote arendus ja arengukoostöö võtab aega ning tekitab algfaasis palju küsimusi. Koostööl teadlastega juhtub tihti, et ühe küsimuse peale esitatakse 101 küsimust vastu ja sellest ei tasu heituda. Teadlaste jaoks on oluline aru saada ettevõttest, tema klientide vajadustest ning nendest võimalustest, mis on turuliselt vajalikud ja tehnoloogiliselt võimalikud.
ME-3 sisaldavate toodete müügile tulek võttis palju aega, kuid arenguperspektiivi lisab kindlasti mahukas patendiportfell, mis on tihti peamiseks vahendiks teaduse ja ettevõtluse/tööstuse lõimimisel. 2018. aasta septembris saadi patent ka Austraalia turule, seega koosneb bakteri kehtiv patendiperekond 34 patendist.
Teadlaste ja ettevõtete koostöö tõhustamisel saab kaasa aidata ka riik. Emeriitprofessor Marika Mikelsaar on näiteks välja tulnud ideega, et mõelda võiks riigipoolse riskikapitali loomisele, mis on mõeldud Eesti firmadele ja mis toetab oma maa patendiga leiutisi. See oleks mittetagastatav toetus Eesti oma teadusrakendust kasutusele võtvale ettevõttele.
Kindlasti on, aga koostöö Eesti teadlastega võimalik ning see annab ettevõttele konkurentsieelise ning patenteeritud toode omakorda turumonopoli. Seega aastatepikkust ühistööd ei tasu karta. Tuleb võimalusest kinni haarata, sest nagu ütleb tabavalt Tartu Ülikooli ettevõtlus – ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde juht Jane Luht, siis ülikool pakub huvitavaid lahendusi kindakirjadest kosmosetehnoloogiani.
