Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: värskelt põlenud bitcoin imõis, ehk Malla mõisa lugu

Lääne-Virumaal ajaloolises Viru-Nigula kihelkonnas asuvat Malla mõisa on esmamainitud 1443. aastal. Keskajal oli see välja ehitatud vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena.

1620. aastatel sai mõisa omanikuks Gustav Horn. Aastail 1651-1654 lasi ta ehitusmeister Zacharias Hoffmannil mõisa püstitada esindusliku kahekorruselise barokkpalee, mis purustati aga Põhjasõjas 18. sajandi algul.

Pärast Põhjasõda kuulus mõis von Löwenwoldedele, hiljem aga von Tiesenhausenitele. Põhjasõjas purustatud mõisahoone taastati 1770. aastatel varaklassitsistliku kahekorruselise kiviehitisena.

Pärast 1880. aasta hävitavat tulekahju taastati mõisahoone vanade müüride põhjal suurejoonelise neorenessanss-ehitisena, mis valmis 1883. aastal. Hoonele tehti murdkelpkatus ning seda pikendati vasakust otsast kitsa galeriiga, mille lõpetas neljakorruseline sihvakas vaatetorn. Siseruumid kaunistati arvukate maalingutega. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Olga von Lwowski.

Aastatel 1919-1965 asus võõrandatud mõisas kool. Hiljem kuulus hoone Eesti kalatööstusele ja Kunda tsemenditehasele.

Vahepeal pikalt tühjalt seisnud ja tugevalt lagunenud hoone siirdus 1999. aastal eravaldusse, mil alustati selle restaureerimisega.

2014. aasta kevadel teatasid ajalehed, et soomlane Risto Pietilä astus erakordse sammu rahanduse ajaloos, kui tegi Lääne-Virumaal maailma suurima tehingu virtuaalrahana tuntud bitcoin’idega, ostes endale nende eest Malla mõisa. Restauereerimistööd jäid aga venima.

7. septembril 2018 puhkenud tulekahjus sai suur osa Malla mõisa härrastemajast tuhaks. Õnneks ei hävinud mitte kõik hooneosad. Kahtlustatud on ka süütamist. Nagu aga mainitud, polnud see esimene suurpõleng Malla mõisa pikas ajaloos.

Artikli koostamisel on kasutatud www.mois.ee ja Virumaa Teataja andmeid.

Järgmisel korral räägime Tallinna vanalinna tänavasillutisse jäädvustatud ajaloost.